„Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood“, Silvia Pärmann vestles Mare Kelpmaniga
Kolm korda Eesti aasta tekstiilikunstnikuks (2003, 2010, 2017) valitud Mare Kelpman on pälvinud ka tootedisainiauhinna Bruno (2008) ja moedisainiauhinna Hõbenõel (2017). Ta on saanud ka kultuurkapitali aastapreemia Eesti tekstiilidisaini pioneerile silmapaistva ja inspireeriva töö eest autorina ja õppejõuna tekstiilikunsti ning disaini valdkonnas (2011). Tundes ennast valdkondade vahel liikudes mugavalt, eksponeerib ta oma loomingut tihti ka isiku- kui rühmanäitustel. 11. septembrini on tarbekunsti- ja disainimuuseumis vaadata Mare Kelpmani näitus „Värvikood“, tema töid näeb ka naisdisainereid tutvustaval näitusel „Maailm läbi esemete“.

ANTO VELDRE: Kust on pärit zuumeri eesti keel?
Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küber-, tarbija-, autori-, tervise- ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.
Väikeste keelte arvutitoe tragöödia seisneb asjaolus, et piisava koguse ja kvaliteediga keelekorpusi statistikamasinate ja tehisintellekti treenimiseks pole lihtsalt saadaval. Kvaliteetse korpuse on keeletädi märgendanud käsitsi – vajaliku palgaraha arvutab igaüks ise välja.
Trendiks on saamas masina tõlge. Kui too poolt rehkendust teha ei jõua, no teeb siis vähemalt veerandigi! Hinnatakse, et zuumerite põlvkond pole oma eluea jooksul head eesti keelt näinudki, sest taskutelos ja sotsmeedias võimutsevad estongliš ja estoranto ning saidid nagu Linguee ja Glosbe indekseerivad santi olukorda täiesti adekvaatselt. Siit saab alguse nõiaring: masinad ju suudaksid nõksa kvaliteetsemalt tõlkida, kui vaid leiduks piisavalt hea mitmekeelne tekstikorpus. Praegu on need sunnitud tiražeerima seda viledat piskut, mis küliskäigul kroolija-krabaja haardeulatusse jäänud.

TIIT ALEKSEJEV: Laenutustasust
Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.
Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKLil vaikimisi kohustus seista autorite huvide eest, olgu need siis tema liikmeskonna seas või mitte. Autorite hulka kuuluvad ka raamatukunstnikud ning me räägime kõigist teostest, mida rahvaraamatukogud laenutavad, mitte ainult romaanidest ja luulekogudest.

„Ei, prõmm ei peatu, ei-ei,“ Pille-Riin Larm vestles tänavuse Eesti prõmmumeistri Mari-Liis Müürsepaga
Luuleprõmmu üritusesari on oma loomingule tagasiside saamiseks tänuväärne ettevõtmine, nii mõnigi kõrgele kohale jõudnud debütant on hiljem raamatu välja andnud. Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa puhul on pigem vastupidi, tegu on juba kogenud kirjutajaga: tema sulest on ilmunud luulekogud „Paradoksid“, „Blondiine armastav mees“ ja „Strippari pisarad“, samuti leidub tema tekste kogumikus „Eesti novell 2018“ ja mujal.

+ Mari-Liis Müürsepa luulesalv

„Nõukogude ja Vene muusikal ei ole Ukrainas tulevikku“, Aimar Ventsel vestles Kiievi plaadipoe Gram Records omaniku Hrõhorõi Õvantsõviga
26. ja 27. augustil toimus VIII Psühhoteegi konverents „Plaadipo(e)eetika“, kus osales ka legendaarse ja rahvusvaheliselt tuntud Kiievi plaadipoe Gram Records omanik Hrõhorõi Õvantsõv. Ta müüb vinüülplaate juba kaua, näiteks Facebookis leheküljel The Vinyl Groove Records. Huvitaval kombel läks jutt selle peale, milliseid plaate ta ei müü.

EPI TOHVRI: Oma koha otsimise lugu
Tallinna tehnikaülikool on olnud Mustamäe linnaosa alguspunkt, elamurajooni kavandamist alustati sellest lähtuvalt. Kuidas aga jõudis Mustamäe luidetele TTÜ kampus?
Sel aastal tähistatakse nii Mustamäe linnaosa kui ka Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe kampuse 60. aastapäeva. Kuna Mustamäe esimeseks kortermajaks peetakse 1961. aasta lõpus valminud tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiselamut, siis on tegemist ühise tähtpäevaga, kuid Tallinna tehnikaülikoolil on seljataga pikk ja põnev oma koha otsimise lugu. Nõnda, nagu on aja jooksul muutunud tehnikaülikooli nimetus, on muutunud ka kohad, kuhu tehnikaülikool on tahtnud oma kampust rajada.

„Kõrgliiga kukerpallurid“, Tristan Priimägi vestles dokfilmi „Kukerpillide rapsoodia“ lavastaja Raimo Jõerannaga
„Kas need on jälle need kukerpallurid?“ küsib televiisorist mööduv alaealine. Tõsi, igaühel on tekkinud mingi pilt ansamblist Kukerpillid, kellel tänavu täitus 50. tegutsemisaasta. Sel puhul on Raimo Jõerand saanud valmis portreefilmi „Kukerpillide rapsoodia“, mis vastab ehk mõneti meie ettekujutusele Kukerpillidest, aga ei vasta ka. Sümpaatne film tekitab hulgaliselt mõtteid ja küsimusi, millele püüangi autori abiga vastuseid leida.

KATRIN NIELSEN: Kes haaraks draamaharidusel sarvist?
Draamana käsitletakse etenduskunstidel põhinevaid osalusteatri- ja koosloomemeetodeid, millel on pedagoogilised, teraapilised või kogukonda ühendavad eesmärgid.
IDEA maailmakongress 4. – 8. VII Reykjavikís.
Rahvusvaheline draamahariduse ühendus IDEA (The International Drama/Theatre and Education Association) asutati kolmkümmend aastat tagasi Portugalis. Esmalt aga põgus selgitus, millised on teatri- ja draamaõppe erinevused ning kuidas mida nimetatakse. Õpilaste teatriharrastuse puhul kasutatakse Eestis enamasti kooliteatri mõistet ning see tähistab huvihariduslikku teatritegevust koolides, huviringides ja stuudiotes. Teatriharidust leiab Eesti üldhariduskoolides aga valik- ja suunaainetest, kus seda esineb nii teatri- kui ka draamaõpetuse kursustena.

PEETER HÕRAK: Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
On võimalik, et sooliselt antagonistlik valik piirab mingil määral eesti meeste suuremaks (ja haritumaks) ning naiste väiksemaks (ja vähemharituks) evolutsioneerumist.
Looduslik valik toimub siis, kui teistest millegipoolest erinevad olendid saavad rohkem järglasi kui nende liigikaaslased. Seetõttu on nad järgnevas (ja vahest ka mitmes järgnevas) põlvkonnas geneetiliselt arvukamalt esindatud kui need, kelle paljunemine nii hästi ei õnnestunud. Looduslik valik on üks peamisi mehhanisme, mis võib (kuigi alati ei pruugi) käivitada evolutsioonilisi muutusi. Meie kõugud, alustades esimestest paljunejatest ürgpuljongis ja lõpetades meie vanematega, on teinud midagi, mis võimaldas neil loodusliku valiku sõelast läbi pääseda. Tänu neile võime meiegi endale tunnustavalt õlale patsutada: oleme jõudnud miljardite aastate pikkuse evolutsioonilise triatloni vahefinišisse. Kõigil meie kaasteelistel pole nii hästi läinud. Väidetavalt on kogu inimkonna ajaloo jooksul sigimisikka jõudnud alla poole sündinutest.

RENĀTE ĶEIRE: Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal
Kuigi Esimese maailmasõja kogemuse najal tehti psühhiaatrias ja psühholoogias edusamme, ei käsitletud sõja psüühilisi traumasid samamoodi nagu füüsilisi traumasid.
Koos tehnoloogia arenguga tõi XX sajand maailma ka kõige brutaalsemad relvastatud konfliktid ajaloos. Kõigepealt peeti „sõda kõigi sõdade lõpetamiseks“ ehk Esimene maailmasõda, mis kestis neli aastat ja kus 66 miljonist sõdurist sai surma 8,8 miljonit koos peaaegu 6 miljoni tsiviilelanikuga. Nende hulka ei ole arvestatud miljonid, kes said füüsilisi vigastusi ja kelle vaimne tervis sai pöördumatult kahjustada. Üks levinumaid diagnoose oli lahingušokk (shell shock), seisund, mis hõlmab mitmesuguseid füüsilisi ja psühholoogilisi sümptomeid, nagu jäsemete liikumatus või värin, depressioon, nutmine jms. Mõnikord kuhjusid sümptomid ägedaks maaniaks.

„Kultuur määratleb patoloogia“, Tiia Kõnnussaar vestles Tallinna ülikooli isiksuspsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveriga
Miks on vaimse tervise häired noorte hulgas plahvatuslikult kasvanud ja mida selle vastu ette võtta?
Aleksander Pulver, Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht peab üheks mõjutajaks ühiskonnas vaikimisi omaks võetud väärtushinnanguid.

MARGUS OTT: Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia
Olemine on vägivaldne. Ma olen vägivaldselt paisatud tulevikku, ootamatusse. Ma ei saa jääda selle juurde, mis juba on ja kes ma olen, vaid edasikestmine rebib mind olnust lahti, nii et ma juba muutun teiseks. Maailm trügib minusse. Valus. Ja teisipidi trügin mina maailmasse, teistesse olenditesse, aitan nende puhul kaasa sellele samale lahtirebimisele olnust, aitan neid tulevikku paisata.

Arvustamisel
2 × Katrin Lauri romaan „Tunnistaja“
Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“
Viimsi Artiumi avanädalavahetus
Tallinna kammermuusikafestival
2 × festival „Tartu interdistsiplinaar“
François Schuiteni ja Benoît Peetersi graafiline romaan „Brüsel“
Aleksander Metsamärdi kestvus-performance „5–9“
Saueaugu teatritalu „Kadunud kodu“
Vene teatri „Tavaline ime“