Vahel loen päevapoliitiliste uudiste tasakaalustamiseks põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, et nähtusi perspektiivi asetada. Põhiseaduse paragrahv 10 alusel on meil õnn elada demokraatlikus õigusriigis, mis baseerub inimväärikuse ning sotsiaalriigi põhimõtetel.
Näiteks vangidele on Eestis määratud ravikindlustus, sest vangistuses on neilt võetud vabadus, sealhulgas võimalus teha tööd, mille eest saadud teenistusest tööandja sotsiaalmaksu tasub. Karistusekandjatel ei ole küll tavapärast tervisekindlustust, kuid nende tervisehädasid ravitakse. Seda võimaldab justiitsministeeriumi kinnipeetavate ravieelarve, millele aastas kulub miljoneid eurosid.1 Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa, mis toimib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.2 Vangla on keskkond, kus varem arsti peljanud ja sõltuvusprobleemidega inimesed hakkavad oma tervisele mõtlema. Näiteks hambaarsti juurde olevat vangidel asja tihedamini kui keskmisel eestlasel – kõik põletikud ravitakse välja.3
Kloostris elavad nunnad said 2004. aastani tasuta arstiabi samadel alustel kui sõjaväelased, üliõpilased ja pensionärid. 2005. aastast, kui peaministriks sai Andrus Ansip, muudeti kehtiv kord: riik ei taganud enam neile tasuta ravikindlustust. Kuremäe nunnakloostri ülem iguumenja Filareta on kirjeldanud, kuidas siseministeeriumi ettepanekul oli klooster sunnitud aastatel 2005–2017 registreerima oma nunni haigekassas kui isikuid, kes töötavad kloostris töölepinguga, mida tegelikult kunagi ühegi õega ei sõlmitud, ja maksma nende kui töötavate isikute eest sotsiaalmaksu, kuigi elamisloa olid nad saanud kui religioossed isikud ja töötasu neile ei makstud.4 Kui seadusemuudatuse järgi eraldati kloostrile riigieelarvest ravikindlustuskulude katteks summa, millest jätkus sotsiaalmaksu tasumiseks kaheks aastaks, siis 2008. aastast summad järk-järgult vähenesid ning lõpuks tegi riik kloostrile ettepaneku katta puuduolev summa omavahenditest. Jüri Ratase esimese valitsuse ajal 2017. aastal anti nunnadele ja munkadele seadusemuudatusega taas õigus saada ravikindlustust.5
Kunstnikud, kirjanikud jt kultuurivaldkonna vabakutselised loovisikud teevad tööd, aga valdkonna töötasud on niivõrd madalad ja nõudlus ebaregulaarne, et võimatu on kuuga arvestatav sotsiaalmaksu miinimummäär kokku saada. Seda kinnitab ka kultuuriministeerium.6
Põhiseaduse järgi on Eesti kodaniku sotsiaalne põhiõigus saada avalikult võimult piisavalt abi, et ei peaks elama alandavates tingimustes – see on inimväärikuse põhimõtete osa. Riigikohus on märkinud, et sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama.7 Nende isikute inimväärikus on alandatud, kui nad on ilma jäetud abist, mida nad vajavad oma esmavajaduste rahuldamiseks.
Vabakutselised loovisikud on kaua elanud olukorras, kus nende füüsiline ja vaimne tervis on kahjustatud: neil on puudunud elementaarsed sotsiaalkindlustuskaitsega kaasnevad tagatised (ravikindlustus, töötuskindlustus ja pensionikindlustus), millest tulenevad hüved (arstiabi, haigushüvitised, vanemahüvitis, vanaduspension ja töötuskindlustushüvitis). Kui loete meediast järjekordse kultuuritegelase surmast, siis mõelge sellele, milliseid riske kirjeldatud tingimused pikemas perspektiivis sisaldavad.
Kas sotsiaalsete garantiide puhul on või ei ole avaliku võimu silmis tegemist esmavajadustega? Riik peab oma sotsiaalsete kohustuste täitmisel lähtuma tegelikust abivajadusest. Millist abi kultuurivaldkonnad vajavad, selgitati kultuuriministeeriumi tellimusel välja juba aasta tagasi ja see päädis Praxise korraldatud vabakutseliste loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide uuringuga.8 Mäluvärskenduseks ja eesseisvaid kevadisi valimisi silmas pidades toon välja mõned murettekitavad põhipunktid.
Kultuurivaldkonnas on levinud projektipõhine töö, mille juriidiline vormistus ja garantiid ei suuda loovisikute tegelike vajadustega kaasas käia ega ole proportsionaalsed vabakutseliste tegeliku panusega. Pealegi on projektipõhised sissetulekud väga ebaregulaarsed ja harvad ja see on sotsiaalprobleemide tekke suurim põhjus. Näiteks sai iga teine loovisik viimase aasta jooksul (2020-2021) töist tulu vähem kui kuue kuu jooksul või ei saanud üldse. Teistest vabakutselistest loovisikutest eristuvad väiksemate tulude suuruse, nende harvema saamise ja suuremate sotsiaalkaitseliste riskide poolest eelkõige kunstnikud.
Kehtivate sotsiaalkaitsereeglite juures on osalise koormusega hõive otseses seoses ravi-, töötus- ja pensionikindlustuse halvema kättesaadavusega. Põhiseaduse tõlgendajad nõuavad sotsiaalriigi põhimõtte järgi ühiskonna sidususe eest seismist ja sotsiaalse vastutuse jagamist. Avalikult võimult eeldab see kodanike majandusliku ja sotsiaalse heaolu edendamist, isegi kui elementaarne ellujäämine on juba tagatud. Pereliikmetele tuleb anda võimalus koos olla, tuleb luua töö- ja pereelu ühitamise võimalused, tagada head töötingimused igas sektoris ja hoolitseda inimgruppide võrdsuse, sh faktilise võrdsuse, eest. Ühiskonnaliikmetele võrdsete võimaluste tagamine ja heaolu õiglane jagamine on sotsiaalriigi põhimõtte alussammas.9
Loovisikute toimetulek vanaduspõlves saab aga olema problemaatiline. Lüngad ravikindlustuses toovad kaasa arstiabi edasilükkamise, terviseprobleemid ja hilisema kulukama ravi; katkendlik hõive ei võimalda kvalifitseeruda töötushüvitistele ega koguda pensionistaaži ja väikesed sissetulekud mõjutavad pensioni suurust. Ühiskonnale on tegemist murettekitava olukorraga, kus erinevate hõivevormide ja sissetulekumustrite tõttu on tekkinud suur vaesusriskis olevate inimeste rühm.
Samale järeldusele on jõutud 2021. aastal sotsiaalministeeriumi tellitud tervishoiusüsteemi rahastamise analüüsis: ravikindlustuse puudumine osal elanikkonnast suurendab tervisliku seisukorra ebavõrdsust ning võib kaasa tuua ravi edasilükkamise, kuni terviseprobleem on tüsistunud ja nõuab erakorralist sekkumist. See omakorda vähendab tööviljakust ja suurendab tervishoiukulusid. Kui ravikindlustuseta isikud ei saa arsti nõuandeid või ravi lükatakse edasi, toob see kaasa (ka viirus)haiguste ulatuslikuma leviku, millel on märkimisväärne mõju kogu riigile.
Kuna kehtiv sotsiaalkindlustussüsteem vabakutselisi ei toeta, siis kõige ulatuslikuma muudatusena on eksperdid välja pakkunud universaalse tervisekaitse kehtestamise. Eestis on õigus tervise kaitsele põhiseaduse § 28 järgi.
Kultuuripoliitikas peab vabakutseliste loovisikute toimetulekuriski ennetama. Kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ringi laiendamine tagab vabakutselistele loovisikutele samasuguse toimetuleku ja sotsiaalkindlustuse, nagu on neil, kellel on töökoht. See eeldab kultuuriraha ümberjagamist või eelarve täiendamist. Kas on aeg hakata rääkima kultuurimaksu kehtestamisest?
Üks võimalus on vaadelda kultuuri ettevõtte ühiskondliku vastutuse (corporate social responsibility) osana. Eesti börsiettevõtted ja näiteks pangad on kohustatud järgima ettevõtte ühiskondliku vastutuse reegleid, kuid neid soovitatakse kõikidele ettevõtetele strateegias juurutama hakata. Möödas on aeg, kui raha tegemiseks asutati ettevõte ja heategevuseks või ühiskonnale tagasiandmiseks mittetulundusühing. Ettevõte ei ole vandlitornis entiteet ega seisa ühiskonnast eraldi. Näiteks kui Paide linn ei jaksa oma elanike hüveks ülal pidada teatrit, et oleks ka teistel põhjust Eesti keskele Paidesse kokku sõita, siis miks peaksid sealsed ettevõtted oskama hinnata sellist kultuurilist potentsiaali? Just ettevõtted saavad regionaalse kultuurilise mitmekesisuse toetamises riigile kaasa aidata.
1 Mari Mets, Sander Punamäe. Haigekassa ei taha vange oma hingekirja. – Postimees 6. XI 2019, https://leht.postimees.ee/6819070/haigekassa-ei-taha-vange-oma-hingekirja= Mets, Punamäe
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/1036434?leia
3 Mets, Punamäe.
4 https://www.err.ee/605001/mungad-ja-nunnad-ootavad-juba-12-aastat-riigilt-ravikindlustust
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020028
6 Peeter Kormašov, Maria-Kristiina Soomre. Ministeeriumi kunstinõunik: Eesti süsteem on üles ehitatud sellele, et loojatele ei maksta. See ei saa nii jätkuda. Eesti Päevaleht. – 19. V 2022,
https://epl.delfi.ee/artikkel/96638177/ministeeriumi-kunstinounik-eesti-susteem-on-ules-ehitatud-sellele-etloojatele-ei-maksta-see-ei-saa-nii-jatkuda
7 https://pohiseadus.ee/sisu/3481
8 https://www.praxis.ee/tood/vabakutseliste-loovisikute-sotsiaalkaitse-ja-toimetulek/
9 https://pohiseadus.ee/sisu/3481