Mobiilselt kammermuusika paigaks kujundatav saal on hubane ja ka seintel rippuvad maalid kuulsatest  estoonlastest loovad muusika kuulamiseks hea eelhäälestuse. Mati Palmi 12 muusikapala sisaldav kontserdikava andis läbilõike tema repertuaari kõige erinevamatest tahkudest ja oli kui kokkuvõte seni tehtud hiigeltööst barokist dodekafooniani, Verdist Wagnerini, Schubertist eesti kammerlaulu paremikuni. Stiilipuhast esitust ja peent musitseerimist sai kuulda näiteks aarias J. S. Bachi „Jõuluoratooriumist”,  Schuberti laulus „Saladus”, Eduard Oja laulus „Me olime nagu lapsed”. Nii õhtu peategelane kui peene tunnetusega ansamblipartner pianist Peep Lassmann pakkusid seegi kord kõrgtaset. Hea akustikaga saalis sündis muusikaelamus. Kontserdi südamlikku tonaalsust rõhutasid Arne Miku asjakohased, kohati humoorikad meenutused Mati Palmi laiahaardelisest tegevusest: osalemistest Savonlinna ooperifestivali etendustel  ja mujal maailmalavadel, tööst rahvusvaheliste laulukonkursside žüriides, tänuväärsest tegevusest kultuurikontaktide hoidmisel Venemaaga, laulupedagoogi ametist Eesti muusika- ja teatriakadeemias, osalemisest Schuberti laulukonkursil 1967. aastal Viinis, sealtpeale tuli ka aina süvenenud huvi Viini uue koolkonna heliloojate loomingu vastu.

Seostatuna viimase faktiga kõlasid kontserdil kõrvuti Franz Schuberti ja Arnold Schönbergi laulud. Värskelt mõjus Viini kooli kontekstis kõrvalehüpe eesti muusikasse, kui kuulsime Eugen Kapi laulu „Lilled” – eesti atonaalse muusika pärli! Lisaks muusikalistele kommenteeris Arne Mikk ka Mati Palmi sportlikke saavutusi. Küsimusele, kuidas ta on suutnud nii kaua lavavormi hoida, vastas Palm: „Minu sportlik alge on edasi läinud ka laulmisse”. Saime teada, et  Palm on liikumise Eluterve Eesti eestvedaja ning spordiseltsi Kalev liige. Tänini kuulub talle koolinoorte kettaheite rekord, mida isegi Gerd Kanter ei saanud ületada, sest ketas on vahepeal raskemaks tehtud. Ooperikatked oli Mati Palm valinud Bellini „Puritaanlastest”, Tšaikovski „Jevgeni Oneginist” (Gremini aaria), Wagneri „Lohengrinist”, Boito „Mefistofelesest” ja Verdi „Attilast”. Tõusvas joones esinemise lõpetaski duett  Verdi ooperist „Attila”, kus kaks võimsat väepealikut, roomlaste Ezio ja hunnide Attila, selgitavad elu ja surma küsimusi. Selles stseenis oli Mati Palmile vääriliseks vastaseks kolleeg Estoniast, bariton Aare Saal.