Lahkunud on teenekas muusikateadlane ja ajakirjanik Priit Kuusk, keda jääme tänulikult mäletama eeskätt kui tulihingelist eesti muusika ja muusikute väärtustajat ja tutvustajat. Olles ise uhke meie muusikute edu üle väljaspool Eestit, tegi ta kõik, et jagada ja võimendada infot eesti muusikute saavutustest maailmas.
Tartus sündinuna käis ta kooliteed Vändra keskkoolis, kus tema õpetajast isa juhendas ka orkestrit. Kodust ongi pärit Priidu huvi pillimängu vastu. Kui vanemate töötee viis 1952. aastal Võiera kooli, lahkus pere neljast pojast vanim, 14aastane Priit kodust, et omandada Viljandi Pedagoogilises Koolis algkooliõpetaja kutse. Võimalust mööda olnud Priit siiski isale orkestrite tegemisel nõu ja jõuga abiks nii nagu suviti kodus ka heinatööl. Nii kasvas töökus ja süvenes muusikahuvi, mis innustas astuma otsustava sammu Tallinna, kus ta 1960. aastal lõpetas muusikakooli ja 1965. aastal konservatooriumi muusikateaduse erialal diplomitööga Cyrillus Kreegi muusikafolkloristliku pärandi kohta.
Noort muusikateadlast ootas avar tööpõld, kus enam kui pärand paelus teda kaasaeg ja selle peegeldamiseks sobiv muusikaajakirjaniku amet. Vaheldunud töökohad eeldasid mitmekülgset võimekust: aastatel 1963–1965 Eesti Raadio toimetaja, 1965–1972 Tallinna Muusikakeskkooli teooriaõpetaja, 1971–1980 Sirbi ja Vasara muusikaosakonna juhataja, 1980-1981 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1981–1991 Teaduste Akadeemia ajaloo instituudi kultuuriloo sektori teadur, 1992–2002 Prangli saare rahvamaja juhataja ja kooli muusikaõpetaja. Ühtlasi oli ta 1969. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige ning aastatel 1970–1979 selle muusikateaduse ja kriitikasektsiooni esimees ning 1991–1993 infokeskuse konsultant.
Just esimene töökoht Eesti Raadios avas Priit Kuuse suurima kire – olla oma ajastu kroonikakirjutaja. „Tunnen end tõeliselt süüdlasena, kui ma pole Eesti rahvale mõnd toredat sündmust õigel ajal tutvustada saanud,“ tunnistas ta, pälvides 2016. aastal Eesti helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu kroonika järjepideva kogumise eest. Tema firmamärgiks sai „Muusikauudised“ – iganädalane pooletunnine saade Eesti Raadios, mis läks 1967. aastast järjekindlalt eetrisse nelja kümnendi vältel, kokku ligi 2000 korral. Sellest seemnest arenes vägev puu trükiharudega küll Sirbis, ajakirjas TMK ja ERRi kultuuriportaalis, samasisuline kaastöö entsüklopeediatele ja leksikonidele nii Eestis kui ka kaugemal, ettekandega rahvusvahelistel konverentsidel ning lõpuks mahukatel intervjuudel põhinevate raamatutega Veljo Tormisest, Neeme Järvist, Eri Klasist, Vallo Järvist, kümmekond lühemat monograafilist ülevaadet eesti heliloojatest ja interpreetidest ning veel palju muud. Oluline on lisada, et poole sajandi tagusel raudse eesriide ajastul oli tema „Muusikauudistel“ ka vastupidine, ent samaväärne roll jagada oma kuulajaile teavet maailma suuremate muusikafestivalide, nimekamate heliloojate uudisteoste ettekannete ning tippinterpreetide ja muusikakollektiivide olulisemate ülesastumiste kohta. Praegu virtuaalselt igale huvilisele hõlpsasti leitav materjal tuli toona kildhaaval enamasti sotsialistlike maade ajakirjadest või raadiojaamadest välja noppida, kontrollida ja süstematiseerida.
Kõigis Priit Kuuse ettevõtmistes tagasid tema asjatundlikkus, põhjalikkus ja faktitäpsus kindla kvaliteedi, mistõttu on tema poolt sajandit hõlmav kroonika kindla väärtusega. Tehtu mastaapsus paneb arvama, et ta ei tõusnudki töölaua tagant. Ometi teame teda mitte üksnes innuka muusikasündmuste külastajana, vaid näiteks ka kirgliku suusataja ning nobeda seene- ja marjametsade kammijana. Enamgi veel, aastaid teenis ta perele elamislisa restoraniansamblites kontrabassi mängides. Pereisana on ta üles kasvatanud neli musikaalset last, kellest rahvusvahelise muusikuteeni on jõudnud pianist Klarika Kuusk ja viiuldaja Kirsti Kuusk.
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Muusika Infokeskus
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Muusikanõukogu
Eesti Muusikateaduse Selts
Klassikaraadio
Tallinna Muusikakeskkool
Teater. Muusika. Kino
Sirp