Kristiina Kaasik on eesti silmapaistvamaid kaasaegseid maaliklassikuid, kelle  aktiivne osalemine kunstielus uuendas maalikunsti võimalusi juba 1960. aastaist. Tema sügavalt läbitunnetatud sümbolistlik maastikukäsitlus on erandlikult mõjuv ja intensiivne. Nägemusliku valgustuselamuse visualiseerimine metafoorse maastikukäsitluse kaudu avab vaatajale kunstniku isiksuslikud ja intellektuaalsed otsingud märksa laiemas diapasoonis, kui see eesti kujutavas kunstis on tavaks.

Kunstnik ise tutvustab oma näitust:

„Olen pannud näitusele pealkirjaks „Pääs kitsale rajale”. Laenasin  selle oma 1979. aasta samanimeliselt maalilt, millega püüdsin edasi anda tolleaegset ahistavat ja alandavat  olukorda. Meie liikumine oli isegi kodumaal piiratud, keelatud või erilubadega. Keelutsoonid olid igapäevane asi.

Kujutasin okastraatidega piiratud kitsast rada lummavalt kaunite rannaäärsete aasade vahel. Sinnagi rajale astumiseks tuli ületada ametlik ”pidulik” trepistik.

Probleemid on nüüd teised. Aeg on teine, toonast füüsilist vabadust piiravad takistused on kadunud. Ometi tundub, et inimesel on raske jõuda vabaduse kitsale rajale ka nüüd ja seda eelkõige meis enestes peituvate takistuste tõttu. Kuidas neist vabaneda? Kuidas ühtida maailma heledama ja helgema poolega?

Nii ei huvita mind seekord meie aja poliitilised kitsendused, vaid inimese ajatu probleem – sisemine vabadus meis endis. Kuidas leida pääs kitsale rajale, mida käies võiksime jõuda puhtamasse ulatuvusse, ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid”.