Festivali peakorraldajal Patrick Cotteril oli mulle selle luuletuse kohta teatada üks kummaline asjaolu. Nimelt ütles ta, et üks tuntumaid iirikeelseid luuletajaid Cathal O’Searcaigh on Dublinis ilmunud ja kirjastuse O’Brien Press poolt üllitatud antoloogias „Something Beginning with P” minu „Koerkorteri” luuletust plagieerinud. Cathal O’Searcaigh avaldas seal oma nime all nimelt teksti „Maja, mis haugub” (“The House that Barks”), kus on kasutatud minu „Koerkorteri” luuletuse põhikujundit ja mitmeid iseloomulikke detaile. Iseäralik on see, et muidu iiri keeles kirjutav luuletaja on teksti „Maja, mis haugub” sõnastanud inglise keeles.
Minu luuletus „Olla koerkorter” on esimest korda inglise keeles ilmunud 2003. aastal ajakirjas ELM nr 17. Cathal O’Searcaighi tekst „Maja, mis haugub” on ilmunud aastal 2004. Enne seda käis iirlane Käsmus tõlkijate seminaril, mille korraldas rahvusvaheline organisatsioon Literature Across Frontiers. Nähtavasti Käsmus või Tallinnas omandas Cathal O’Searcaigh nimetatud ELMi numbri. „Koerkorteri” luuletus hakkas küllap talle sedavõrd meeldima, et ta ei pannud vastu kiusatusele seda plagieerida. Toon võrdluseks ära oma luuletuse „Olla koerkorter” ja plagiaatteksti esimesed kolm salmi – minu meelest saab selle võrdluse põhjal igaüks aru, millega siin tegemist on.
Olen pöördunud Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni poole, et need minu autoriõigusi kaitseksid, aga minu pettumuseks selgus, et need kaitsevad ainult muusikainimeste ja filmitegijate õigusi, aga kirjanike autoriõigustega nad ei tegele. Nähtavasti peab kirjanike autoriõigustega tegelema kirjanike liit. Aga palju otstarbekam oleks, kui seda teeks kutselistest juristidest koosnev organisatsioon või ametkond. Oleks vaja plagieerijat sedavõrd valusasti karistada, et tal kaoks edaspidi isu võõrast loometööd oma nime all avaldada.
Kas meil, Eestis, on selleks oskusi ja vahendeid?
Andres Ehin
„olla koerkorter” (eesti keeles Looming
2001, nr 2, inglise keeles ELM 2003, nr 17)
olla koerkorter kolme haukuva toaga
koonvannitoaga
kus on külma ila ja
kuuma koola tilkuvad kraanid
koerkorter põrandatega
kes uluvad kuukollaste laelampide poole
koerkorter
kes ei kannata kassilõhna
kelle diivanikarvakesed
tõusevad turri
ka kaugete kaslaste
haisu peale
Cathal O’Searcaigh
„Maja, mis haugub” („The House that
Barks”, antoloogias „Something Beginning
with P”, 2004, spetsiaalselt „Sirbi” jaoks
eesti keelde ümber pandud.)
Olen maja
kolme haukuva magamistoaga
mis uluvad lakkamata
hiilivate öövarjude poole
Olen maja
koonahjuga
mis talvepäeval
nõristab kuuma koola
Olen maja
kus tolmuimeja pühib
tulise kiiruga
üle põranda
nuusutab patjade tagakülgi
sätib end vastu diivanite seljatugesid.