Kuhu edasi? Airi Triisberg intervueeris kunstnike liidu vastset presidenti Elin Karda
Elin Kard: „Kunstivaldkonna arengukava koostades mõistsime, et oleme üheskoos tegutsedes efektiivsemad. Koroonakriis andis paradoksaalselt võimaluse institutsioonide koostööd edendada.“
26. aprillil valiti Eesti Kunstnike Liidu suurkogul loomeliidu juhatus ja volikogu. Kunstnike liidu presidendiks valiti järgmiseks ametiajaks Elin Kard ja asepresidendiks Vano Allsalu. Elin Kard on kunstnike liidu president olnud aastast 2019, aastatel 2013–2019 oli ta liidu asepresident.

ÜLO MATTHEUS: Sõda Ukrainas. Kelle sõda see on?
Putin võib sõnastada oma võiduna, mida tahes tahab võiduna näidata, ja Putinit pimesi uskuv Vene rahvas neelab selle alla.
Sõda Ukrainas meenutab gladiaatorite võitlust areenile lastud karudega (oh, andku päris karud mulle andeks!). Tsiviliseeritud istuvad tribüünidel, jälgivad vaatemängu ja annavad gladiaatoritele jaopärast relvi: esilagu vaid näpuotsaga ja neid, mida on vaja lähivõitluses, kuid nüüd juba aina tõsisemaid, et karud areenilt välja ei pääseks. Lavastatud vaatemängu ja elu vahe on see, et me ei ela sellele võitlusele kaasa, vaid me tunneme kaasa. Vähemasti inimlikumad meist. Me ei karju „olé!, olé!“ ega määra pöidlaasendiga võitlejate saatust, me vaatame toimuvat valu ja õudusega.

MERLE KARRO-KALBERG: Lasnamäe valss
Käesolev Lasnamäe elukeskkonda puudutav vestlusring on kantud kahest ajendist. Esiteks on Lasnamäe – Tallinna suurim linnaosa, elanike arvult suurem, kui Tartu – rambivalgusesse tõstnud Tallinna Arhitektuuribiennaali visioonivõistlus. Teiseks, kui räägitakse pealinna segregeerumisest – ja sellest räägitakse viimasel ajal palju – tõstetakse negatiivse näitena esile just Lasnamäed. Sellest, millised müüdid Lasnamäed saadavad ja kuidas asjad tegelikult on räägivad Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse juhataja, arhitekt Kaidi Põldoja ja abilinnapea, endine Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.

EVE ARPO: Arhitekt kui süsteemidisainer
Iheartblob loob sügiseseks Tallinna arhitektuuribiennaaliks NFT-platvormi, kus soovijad saavad disainida ja osta tüki arhitektuurimuuseumi ette kerkivast installatsioonist.
Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonivõistluse võitjad Shaun McCallum, Aleksandra Belitskaja ja Ben James (arhitektuuristuudio Iheartblob) ehitavad septembriks Tallinna arhitektuurimuuseumi ette maailma esimese plokiahela abil rahastatud arhitektuuriobjekti. Ainulaadse installatsiooni disainer ja omanik võib olla igaüks, kes projektiga liitub. Rääkisime installatsiooni idee autoritega kaasamisest arhitektuuri rahastamisse ning ka disaini ja plokiahela väljavaadetest selles valdkonnas.

TEET TEINEMAA: Akadeemilised filmimängud
Eelmisel nädalal ilmus Sirbis pikk usutlus Elen Lotmaniga, kes kaitses filmiteaduse doktoritöö. Sellega seoses tegin lähemalt juttu Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) doktoriprogrammi juhi professor Indrek Ibrusega, et uurida lähemalt doktoriõppe võimaluste ja perspektiivi kohta.

TARMO SOOMERE: Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni
Akadeemiad ei saa võidelda tulejoonel, kuid nad peavad andma oma riikidele ja valitsustele parimat nõu.
Teaduste akadeemia missioon, mitmetele mõneti ootamatult, on panustamine riigi ees seisvate suurte probleemide lahendamisse. Möödunud aasta (2021) oli juba teine, mil kogu maailma toimimist varjutas kroonviiruse pandeemia. Ühiskonda toetasid sel raskel ajal teadlased üle kogu maailma, kes muu töö kõrval tegid valmis mitu vaktsiini. Aasta algul käis võidujooks, kes saab esimesena õla alla panna. Ühiskond reageeris sellele uue sõnaga: eliitvaktsineeritu. Vaid pool aastat hiljem kadus hoog ja paljud pidasid õigeks vaktsineerimisest loobuda või vaktsiinide vastu sõna võtta. Ei puudunud ka need, kes arvasid, et see kõik on üldse üks suur pettus ja vandenõu.

MAAJA VADI, ANNE REINO, GRETE HELENA ROOSE, HELENE LAINEMÄE: Kas tippspetsialisti rollil on soorolli nägu?
Traditsiooniline soorollidest lähtuv vaatenurk ametitele on ajale jalgu jäänud, vähendab sünergiat ning tõmbab seeläbi pidurit organisatsioonide arengule.
Pea igaüks on kuulnud nn meeste ja naiste ametitest. Teadmisega, et on olemas naiste tööd ja meeste tööd, on üles kasvanud mitu põlvkonda ning seda arusaama on toetanud nii kodune kasvatus ja rollijaotus kui ka haridussüsteem ning tööturg. Ametite kokkuleppeline jaotus meeste- ja naistetöödeks on sobitunud tööellu ja ühiskonna korraldusse. Aga nüüd on töö ja sellega seotud töökäitumine muutunud, palju on teadmismahukaid organisatsioone, mille väärtusest peamise osa moodustab professionaalne tööjõud, milles pole suurt erinevust selles, kas teadmised on naiste või meeste valduses. Aga ka traditsioonilistes organisatsioonides on üha enam survet kohelda töötajaid võrdsetena ning pakkuda arengu- ja karjäärivõimalusi sõltumata töötaja soost. Traditsiooniline soorollidest lähtuv vaatenurk ametitele on ajale jalgu jäänud, vähendab sünergiat ning tõmbab seeläbi pidurit organisatsioonide arengule.

Millest mõtled, kirjanik?
VIIVI LUIK: Kogemuse vääramatus
Mul on kaks sõjakogemust. Sain nad ammu enne praegust Ukraina sõda. Üks kogemus on pärit kevadest 1999, kui ÜRO andis loa pommitada Jugoslaavia sõjalisi objekte – selleks, et kukutada Miloševići režiim. Miloševićil pärast seda enam pikka pidu ei olnud. Tema, nagu te tõenäoliselt teate, läks Haagi kohtu alla.

Arvustamisel
Serhi Žadani romaan „Depeche Mode“
Venda Sõelsepa kogumik „Kolõma – kole maa“
Rita Dahli luulekogu „Aja süda“
Andrei Anissimovi romaan „Euroopa tango“
David Lindéni raamat „Johan Skytte. Suurvõimu arhitekt“
Eesti muusika päevad
Eesti muusika- ja teatriakadeemia festival „Commute“
XVI Eesti kammerkooride festival
Urmas Lüüsi installatsioon „Ülerahvastatud üksindus“
Silvi Lepparu näitus „Maaljakivi“
Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni „Melanhoolia“
Eesti Draamateatri „Solist“
Riina Maidre ja Andri Luubi „Yokoonomatopoeemid“
mängufilm „Apteeker Melchior“
BFMi lühifilmide kassett „Kaunid kannatused“
mängufilm „Katsumus“