PROOSA

Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)

Loone Ots, „Armastus“ (Rahva Raamat)

Dagmar Raudam, „Paul“ (Dagmar Raudam)

Peeter Sauter, „Kana peni“ (Kirjanik) ja „Surm Bulgaarias. Kõik hinnas“ (Loomingu Raamatukogu)

Mait Vaik, „Simulatsioon“ (Puiestee)

Tõnu Õnnepalu, „Palk. Talvepäevik“ (Paradiis)

LUULE

Vahur Afanasjev, „Tuulevaiksed aastad“ (Vemsa / Tartu NAK)

Martin Algus, „paranemine“ (Puänt)

Jüri Kolk, „Hele täht“ (EKSA)

Hasso Krull, „Ava“ (Kaksikhammas)

Mathura, „Lahusolek“ (Allikaäärne)

Natalja Nekramatnaja, „Sinine pojeng“ (Tuum)

Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Made Luiga (esinaine), Mihkel Kaevats, Leo Luks, Berit Petolai ja Maia Tammjärv.

TÕLKEKIRJANDUS

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Alari Allik – Sei Shōnagon, „Padja­märkmed“, tõlge klassikalisest jaapani keelest (Tallinna Ülikooli Kirjastus)

Maria Esko – Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“, tõlge prantsuse keelest (Varrak)

Tiiu Kokla – Juha Hurme, „Neem“, tõlge soome keelest (Varrak)

Tiiu Relve – Peter Handke, „Puuvilja­varas ehk Ühe otsa reis sise­maale“, tõlge saksa keelest (Eesti Raamat)

Triin Tael – Richard Powers, „Ilma­puu“, tõlge inglise keelest (Varrak)

Eva Velsker – Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“, tõlge taani keelest (Eesti Raamat)

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Guntars Godiņš – tõlked läti keelde: Ene Mihkelson, „Torn“ („Tornis“, Biedrība Latvijas Rakstnieku Savienība); Kristiina Ehin, „Kuu on mul veres“ („Mēness man asinīs“, koos Daila Ozolaga, Zvaigzne ABC); Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“ („Ērms un feisbuks“, Liels un mazs) ja „Puulased ja tohtlased“ („Kocenieki un tāsenieces“, Pētergailis)

Anna Michalczuk-Podlecki – tõlked poola keelde: Piret Raud, „Emma roosad asjad“ („Emma kocha różowy“) ja „Kõrv“ („Ucho“, Wydawnictwo Finebooks/Adamantan); Anti Saar, „Pärt ei oska saltot“ („Mati nie umie zrobić salta“), „Pärt ja ploomid“ („Mati i śliwki“), „Pärt ja viimane koogitükk“ („Mati i ostatni kawałek ciasta“), „Pärt läheb uuele ringile“ („Mati jedzie auto­busem“) ja „Seisa siin, Pärt!“ („Stój tu Mati!“, Widnokrąg); Andrus Kivirähk, „Tilda ja tolmuingel“ („Tilda i kurzołek“, Widnokrąg)

Maximilian Murmann – tõlked saksa keelde: Paavo Matsin, „Gogoli disko“ („Gogols Disko“, Homunculus); Jaan Kross, „Vastutuulelaev“ („Gegenwindschiff“, koos Cornelius Hasselblattiga, Osburg Verlag)

Rami Saari – tõlge heebrea keelde: „Mütse ja kindaid. Eesti kaasaegse luule antoloogia“ (כובעים וכפפות אסופת משוררים .אסטונים צעירים, Carmel)

Anja Salokannel – tõlge soome keelde: Jaan Kaplinski valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ („Ilta tuo takaisin kaiken“, koos Pauli Tapioga, Parkko)

Ryoko Sekiguchi – tõlge jaapani keelde: Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu“ (蛇の言葉を話した男, Kawade Shobo Sinsha)

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Hasso Krull (esimees), Lauri Eesmaa ja Malle Talvet.

Mõttekirjanduse tõlge

Piret Kuusk – Albert Einstein, „Üld­relatiivsus­teooria põhialus“, tõlge saksa keelest (Ilmamaa)

Mirjam Lepikult – Mircea Eliade, „Šamanism ja arhailised ekstaasi­tehnikad“, tõlge prantsuse keelest (Tartu Ülikooli Kirjastus)

Hendrik Lindepuu – Czesław Miłosz, „Ulro maa“, tõlge poola keelest (Hendrik Lindepuu Kirjastus)

Aare Pilv ja Enn Siimer – Mihhail Bahtin, „Dostojevski poeetika probleemid“, tõlge vene keelest (Ilmamaa)

Simo Runnel – Pitirim Sorokin, „Revolutsiooni sotsioloogia“, tõlge vene keelest (Ilmamaa)

Märt Väljataga – David Hume, „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest“; David W. Hamlyn, „Metafüüsika“; Bernard Williams, „Eetika ja filosoofia piirid“; tõlked inglise keelest (EKSA)

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuuluvad Peeter Müürsepp (esimees), Kaarina Rein ja Tõnu Tannberg.

LASTEKIRJANDUS

Sandra Heidov, „Minu robot“ (Varrak)

Kadri Hinrikus, „Elevant“ (Tammer­raamat)

Kätlin Kaldmaa, „Lydia“ (Hunt)

Kristi Kangilaski, „Suur rüütel“ (Päike ja Pilv)

Indrek Koff, „Kuhu lapsed said?“ (Härra Tee & proua Kohvi)

Anti Saar, „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“ (Kolm Elu)

Lastekirjanduse žüriisse kuuluvad Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar.

ESSEISTIKA

Jaak Jõerüüt, „Tõde ja võim“ (EKSA)

Jaan Kaplinski, „Vaimu paik“ (Kaarnakivi Selts / Aadam ja Pojad)

Triinu Pakk, „Aja lood ja legendi sinepiiva“ (EKSA)

Eve Pormeister, „Näen, kuulan, tunnetan“ (EKSA)

Rein Veidemann, „Eesti kirjanduse mõte“ (Ilmamaa)

ARTIKLIAUHIND

Kalju Kruusa, „Millises vormis jaapani luule eestindused on?“ (almanahh „Tõlkija hääl IX“)

Liina Lukas, „Goethe luule imeallikas“ (raamatu „Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles“ saatesõna)

Inga Sapunjan, „Vastuoluline kaasaja­­kujutus stalinismiaegses proosas. Koosoleku motiiv“ (Keel ja Kirjandus, nr 4)

Peeter Torop, „Bahtini polüfooniatest“ (Mihhail Bahtini „Dostojevski poeetika probleemide“ saatesõna)

Märt Väljataga, „Jaan Kaplinski luulest“ (Jaan Kaplinski „Valitud luuletuste“ saatesõna)

Artiklite ja esseistikaraamatute žüriisse kuuluvad Eneken Laanes (esinaine), Indrek Ojam ja Elle-Mari Talivee.

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Andrei Ivanov – romaan „Театр ужасов“ / „Õuduste teater“ (Авенариус)

Larissa Joonas – luulekogu „Пустоши флайтрадара“ / „Lennuradari tühikud“ (Книжное обозрение, АРГО-РИСК)

Roman Leibov – luulekogu „P. S.“ (ОГИ)

Ilja Prozorov – jutukogu „Тоска зеленая“ / „Roheline igavus“ (Авенариус)

Ekaterina Razina – lasteluulekogu „Если в гости ко мне придет слон“ / „Kui elevant tuleb mulle külla“ (КПД)

Jelena Skulskaja – jutustused „Одинокая цапля по колена в океане“ / „Üksik haigur põlvini ookeanis“ (Звезда) ja „Кто ты будешь такой?“ / „Kes sa selline oled?“ (Знамя)

Venekeelse autori kirjandusauhinna žüriisse kuuluvad Aurika Meimre (esinaine), Nadežda Pšelovodova ja Silvi Salupere.

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2022.