Eesti piiri lähedal Pihkvas esietendus sealses Puškini-nimelises draamateatris detsembri teisel poolel populaarse vene näitekirjaniku Dmitri Danilovi näitemäng „Serjoža on väga loll“ ning kohe oligi häda kaelas. Föderaalse monopolivastase teenistuse büroo Pihkva osakonnale laekus kaebus linnakodanikult, keda solvas Dmitri Meshijevi lavastuse pealkiri. Kaebajaks oli naisterahvas, mistõttu võib oletada, et ta ise pealkirjas sisalduvat nime ei kanna, küll aga võib tema solvumise põhjuseks olla asjaolu, et tema mees, isa või vend on Serjoža. Venelaste üsna kasinat nimevalikut arvestades ei saa välistada, et koguni kõik kolm on Serjožad.
Õnneks töötavad Pihkva osakonnas mõistlikud inimesed. Selle juht Olga Milonajets kinnitas, et linnakodanikuga on vesteldud ja tema mure ära kuulatud, kuid Pihkva teatriga ei ole kavas midagi ette võtta, sest tegemist on ju kõigest näidendi pealkirjaga. „Ega laulust saa sõnu välja visata,“ nentis ta. Pihkva teater reageeris kaebusele aga nii, et teeb kõigile Serjožadele, kes tahavad tulla seda lavastust vaatama, pileti ostul 15 protsenti allahindlust – vaja on üksnes oma pass ette näidata.
Meie idanaabri juures paistab pealekaebamine olevat viimasel ajal jälle populaarne harrastus. Meenutagem või mullusuvist juhtumit, kui ühiskondlik organisatsioon Venemaa Ohvitserid saatis kaebekirja Venemaa peaprokuratuurile ja Moskva linnapeale, sest Moskva teatri Sovremennik lavastuses „Esimene leib“ olevat stseene, mis solvavad sõjaveterane, samuti kasutatakse seal „mittenormatiivset sõnavara“ ja „propageeritakse samasooliste inimeste armastust“. Või siis mõne aasta tagune juhtum Moskva dokumentaalteatriga Teatr.doc, mille lavastusi „Sõda on lähedal“, „Kapist välja“ ja „Reiv 228“ süüdistati terrorismi, homoseksualismi ja narkomaania propageerimises ning „grupp kodanikke“ palus politseil kontrollida, kas ei ole nende puhul tegu Venemaa-vastase propagandaga.
Jääb üle vaid nõustuda filmirežissööri, teatrilavastaja ja Pihkva draamateatri kunstilise juhi Dmitri Meshijeviga, kes ütles ajakirjale Teatr oma absurdse juhtumi kohta, et seda saabki võtta vaid huumoriga. „Ent teiselt poolt, mandumine üha süveneb, nii avalike kui ka salajaste ja mis tahes põhjusel esitatud kaebuste hulk aina kasvab ja kasvab, asi võib minna üle piiri. Ja kõik need neli miljonit Stalini ajal tehtud pealekaebust kerkivad mul samuti silme ette.“