Eelmise aasta kevadel hakati samal ajal koostama kahte omavahel tihedalt seotud ja rohkete kokkupuutepunktidega arengukava. Praegu riigikogus kinnitamist ootav eelnõu „Kultuuri arengukava 2021–2030“ („Kultuur 2030“) on valdkonnaülese dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ jätkustrateegia, kus on sõnastatud kultuuri strateegilisi eesmärke. Arengukava koostamisel on arvestatud nii analüüse, mõõdikuid kui ka uuringuid, avalike arutelude ja kaasamisürituste ning dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ elluviimise hindamise tulemusi.
Riigi uue arengukava erinevus varasematest alusdokumentidest on valdkonna põhjalik ülevaade koos vajaduste tutvustusega ning seeläbi ka eeldatavalt parem üldpilt valdkondade olukorrast ja senisest parem suutlikkus olukorda muuta. Arengukava sisaldab peale põhialuste, millele kultuuripoliitika kujundamisel tugineda, ka peamisi eesmärke ja mõõdikuid ning valdkondlikke eelisteemasid ja lähema kümne aasta tulevikuvaateid.
Eesti Kunstnike Liidu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel alanud „Kunstivaldkonna arengukava 2021–2025“ („Kuva“) on hoolimata ammusest vajadusest loodud esimest korda. See on sündinud valdkonnasisese algatusena ning valminud kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Arengukava esitlus on planeeritud 1. detsembrile ja see hõlmab peale valdkonna järgnevaks viieks aastaks seatud tegevuseesmärkide ka nende täitmise tegevuskava. Kunstivaldkonna organisatsioonide ja üksikliikmete koostööeesmärkide ja ühiste algatuste kirjeldamine aitab kavandada arendustegevusi ning ühtlustada ja anda suuremat mõju valdkonna eestkostega seotud sõnumitele. Arengukavas on kirjeldatud valdkonnale olulise ja laiema mõjuga probleeme, nendega seotud võimalikke lahendusi ja ühistegevust.
„Kuva“ peamised eesmärgid on soodustada valdkonna koostööd ning luua eeldusi valdkonna arengut puudutavate läbimõeldud otsuste tegemiseks ja suhtluseks. „Kuva“ koostamise lähtekoht on edendada kunstiväljaga seotud otsuste ja arutelude kvaliteeti, pidades seejuures silmas eeskätt valdkonna sisemist potentsiaali, mitmekesisust ja ideederohkust. Valdkonnale on oluline luua avatud koostööformaat, mis on tähtis nii kunstiorganisatsioonide omavaheliseks mõttevahetuseks kui ka läbirääkimisteks avaliku sektori või teiste partneritega. Valdkonna arengukava keskmes on kunstnike loometegevuse toetamine, valdkonna organisatsioonide koostöö suurendamine, välja avatus ja ligipääs ning kunstihariduse ja -harituse seotus.
Kuna mõlema arengukava koostamisse oli kaasatud lai valik valdkonna esindajaid ja institutsioone, on „Kuva“ ja „Kultuur 2030“ eesmärkides lootustandvaid puutepunkte.
Kunst on töö
„Kuva“: „Kuva“ eesmärgiks on kunstnike loometegevuse ja kunstiväljal tegutsejate toetamine – vabakutseliste kunstnike loometegevust toetab sotsiaalsete garantiide raamistik. Vabakutselisele kunstnikule on loodud võimalused saada oma töö eripäraga vastavuses olevatel alustel ravikindlustust, vanaduspensioni, vanemapalka, loometoetusi jt sotsiaalset turvatunnet suurendavaid toetusi. Edendades heaolu ja sotsiaalset turvatunnet viisil, mis arvestab eri valdkondade spetsiifikaga, aitame ühtlasi kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas. Kunstnike tasustamisel ning rahastustaotluste tagasisidestamisel lähtutakse ühistest põhimõtetest.
Suureneb kunstnikupalga algatuse laiem mõju kunstiga seotud tegevuste ja seoste selgitamisel, kunstnikupalga saajate arv kasvab.
„Kultuur 2030“: Kunst on töö, mis on väärtustatud, toetatud ja tasustatud. Kunstnike tööd tuleb kohelda teiste kultuurivaldkondade professionaalidega võrreldavatel alustel.
Lisaks loometoetusele jätkatakse kunstnikupalga maksmist ning arvestades valdkonnas tegutsevate professionaalide hulka ja mitmekesisust suurendatakse palgasaajate arvu.
Riik toetab valdkonnaülese kokkuleppe väljatöötamist ja rakendamist, mis oleks aluseks kõikidele avalikult rahastatud näituseasutustele kunstnike tasustamisel.
Riiklik rahastamine
„Kuva“: Kunstivaldkond vajab läbimõeldud rahastamist. Põhimõtted ja valikud, mille alusel kunstivaldkonda rahastatakse, peavad vastama tänastele vajadustele ning tänapäevase kultuuriruumi spetsiifikale.
Kunstivaldkonnas on võrreldes enamike teiste loomealadega vähem riiklikke institutsioone ning seetõttu on õhem ka riigieelarveliste toetuste kiht, kuigi see ei tähenda, et kultuuri jaoks olulisi algatusi või protsesse oleks kunstis vähem. Lisaks pole ennast õigustanud teguviis, mis on suunanud olulise osa kunstivaldkonna tegevustoetusi Eesti Kultuurkapitali kanda. Selline rahastusallikate jaotus pole põhjendatud ning muudab ühest küljest ebakindlaks pikaajaliste eesmärkide nimel töötavad institutsioonid kui ka kunstivaldkonna projektipõhiste algatuste rahastamise, kuna ligi kolmandik kunsti sihtkapitali ressursist kulub tegevustoetuste maksmisele.
„Kuva“ eesmärgiks on hoida töös valdkonna ja riigi dialoog ning leida lahendused, mis on kohased tänapäevase kunstielu edendamiseks.
„Kultuur 2030“: Kunstiväli on terviklik süsteem, mis on hästi koordineeritud ja jätkusuutlikult rahastatud. Kunstivaldkonnas on vähe riiklikke institutsioone, seda olulisem on tagada süsteemne avalik toetus ja kunstielu toimimine kogu väärtusahela ulatuses. Vähenema peab valdkonna tuumtegevuste sõltuvus Eesti Kultuurkapitalist.
Tõstetakse kunstivaldkonna riiklikku rahastust, tänu millele aitab riik kaasa kunstielu mitmekesisele, laiapõhjalisele ja kestlikule arengule. Sealjuures on oluline, et kesksete kunstiasutuste ja algatuste tegevustoetused kaetaks riigieelarvest ning nende arendust, koolitusi ja koostööd toetatakse võrdsetel alustel riigiasutustega.
Investeeringuvajaduste programm
„Kuva“: Kunstitaristu vajab pikaajalist investeeringute kava. Valdkonna arengu jaoks on oluline koostada investeeringuvajaduste programm, mille abil renoveerida, kaasajastada ja ehitada kunstieluks vajalikke keskkondi. Selline suund aitab olulisel määral kaasa ka regionaalsele kunstikorraldusele ning kunsti laiemale väärtustamisele.
„Kultuur 2030“: Kunst on üle Eesti kättesaadav ja ligipääsetav. Kõrgetasemeline kunstielu peab toimuma ka väljaspool suuri keskusi. Selleks peab näituseasutuste ja regionaalsete kunstialgatuste tegevuse avalik rahastamine kasvama.
Aidatakse kaasa väiksemates linnades ja valdades tegutsevate professionaalsete näituseasutuste taristu arendamisele ja produktsioonivõimekuse kasvule.
Kunstivälja arenguks on tagatud tehniline võimekus. Kunst on materjali- ja tehnoloogiapõhine valdkond, mis on pidevas arengus. Kunstiteoste loomise ja eksponeerimise tehnoloogilised standardid on muutumises ning konkurentsivõime tagamiseks investeerime produktsioonivõimekusse, aga ka kunstitöötajate tehnoloogiliste pädevuste arendamisse.
Kultuuri- ja loomemajanduse investeeringud ja toetused peavad tagama võimaluse luua ja eksponeerida Eestis ka keerulisemaid ja teadmiste- ning ressursimahukamaid kunstivorme, mis on kavandatud ja loodud keskkonnateadlikult.
Kunstiharitus
„Kuva“: Kunstipubliku olemasolu algab kokkupuutest kunstiga. Kunstielu jaoks on oluline, et ligipääs loomingule oleks olemas nii üldhariduse, huvihariduse kui ka laiemalt kultuurisündmuste, meediakajastuste, linnaruumi jt võimaluste kaudu. Nii luuakse ühtlasi eeldusi selleks, et sügavama kunstihuviga inimesed jõuaksid õpinguteni kõrg- või kutsehariduse tasemel.
„Kultuur 2030“: Kunst on meedias nähtav ja avalikkuse kunstiteadlikkus on kõrge. Nii erialane diskussioon kui ka kunsti tutvustamine publiku erinevatele segmentidele vajab süsteemset tähelepanu. Kunsti mõistmiseks ja hindamiseks on vajalik kõrgel tasemel kunstikriitika ning kättesaadav ja jätkusuutlik kunstiharidus kõikidel tasemetel. Riik toetab kunstikommunikatsiooni arendamist, professionaalse kunstikriitika väärtustamist, publikuprogrammide läbiviimist, soodustame valdkonna teadustegevust, kunstihariduse arendamist kõigil tasanditel ning koostööd kunstnike ja haridusasutuste vahel.
„Kuva“ peamine eesmärk on hoida üleval kunstivaldkonna ja riigi dialoogi ning leida lahendusi, mis on kohased tänapäevase kunstielu edendamiseks ning kunstnike, kuraatorite, kunstitöötajate ja kunstiinstitutsioonide olukorra parandamiseks. Ükski visioonidokument ega arengukava ei too eraldiseisvalt kaasa soovitud muudatusi. Eelkõige sõltub järgneva viie aasta areng kõigi valdkonda kuuluvate inimeste tegevusest ja koostööst.
Dokumentide väljavõtted on avaldatud muutmata kujul.
Loe veel „Kultuuri arengukavast 2021–2030“:
Jan Kaus, „Teavikutest ja teavitusest“
Ülo Krigul, „Kultuuri põhi ja seadus“
Intervjuu kultuuriministeeriumi kunstide valdkonna asekantsleri Taaniel Raudsepaga
