Ega siit Venemaa konkurssidel just sageli käida, sest sealne teada kõrgtase eeldab tõsist jõukatsumist. „Nüüdki Peterburis kogesin taas, kui kõrge tase seal ikka on. Väga kosutav, kui hästi seal mängitakse!” tunnustab Nata-Ly Sakkos. Sidemeid sealsete muusikainimestega püütakse jõudumööda hoida: „Veebruari lõpus tuleb TMKKs teist korda kammermuusika  festival „In corpore”, kus sel aastal osalevad ka Peterburi, Helsingi, Riia ja Vilniuse muusikaõppurid”.

Peterburis võisteldi kolmes kategoorias ja vanusegrupis. Noorimate kammeransamblite võistlus oli ühevooruline, mängida tuli kaks teost eri ajastutest; meie trio esitas Mihhail Glinka „Pateetilise trio” ja Erkki-Sven Tüüri „Arhitektoonika”. Vägagi auväärne žürii koosnes tuntud professoritest, näiteks oli kammeransambleid hindamas ka Moskva konservatooriumi  professor Aleksandr Bondurjanski, kes ise on juba 40 aastat mänginud Moskva klaveritrios. „Mulle meeldis sellel konkursil väga, et kui ikka ei olnud väärilisi esinejaid, siis auhinnakohti ka välja ei antud: meie vanusekategoorias jäi andmata III, aga vanimas esikoht,” on Nata-Ly Sakkos rahul.

Oma triot, kes mängib koos teist aastat, tunnustab õpetaja samuti: „Mina jäin oma lastega väga rahule, sest sellel ansamblil oli väga hea valmisolek  tööks ja ka oma ideid”. Nagu preemiaks said noored terve nädala Peterburis olla, kontserdil ja Ermitaažis käia. Ometi jäi suurimaks elamuseks ikkagi võistlus ise: „Sellist mängutaset igal pool ei kohta – saime ikka väga hea kogemuse,” kiidab Kristiina Rokaševitš. Eriliselt jäi meelde väga emotsionaalne, pisimalegi apsule häälekalt reageerinud ja vägagi autoriteetne (vägev repertuaaritundmine!) žürii. 

T. M.