Üheski seaduses ei ole siiani kirjas olnud, et vabakutselise loovisikuna peaks ennast kusagil registreerima. Maksuamet ei kannatanud sellist olukorda välja, aga ei ilmutanud mitte initsiatiivi mõne seaduse muutmiseks, vaid täiendas FIE -ks registreerimise ankeeti ja lasi valida, kas registreerid ennast ettevõtjaks või vabakutseliseks. See ei olnud iseenesest seaduslik, aga kuna keegi ei protesteerinud, siis nii lihtsalt tehti.
Kuna tulu- ja sotsiaalmaksuseaduses laienevad vabakutselisele loovisikule registreeritud FIE -de kohta kirja pandud sätted ja sellest tulenevalt peab ka kassapõhine arvepidamine olema korraldatud samamoodi, ei toonud maksuameti initsiatiiv endaga kaasa midagi erilist.
Ravikindlustus ei teki aga mitte sotsiaalmaksuseaduse alusel, vaid ravikindlustuse seaduses kirjapandu kohaselt. Viimases on aga iseenda eest sotsiaalmaksu maksva ja seetõttu ravikindlustatud isikuna kirjeldatud ainult ettevõtjana registreeritud inimest. Sotsiaalmaksuseaduses on küll öeldud, et registreeritud FIE de sätted laienevad vabakutselistele loovisikutele, aga seda ei ole seotud ravikindlustuse seadusega.
Ka eelmisel aastal riigikogus tehtud seadusemuudatustega ei kirjutatud vabakutselist loovisikut ravikindlustuse seadusse sisse. Loomulikult leiaks riigikohus põhiseadusega vastuolus olevat selle, et sotsiaalmaksu maksev inimene ei saa ravikindlustust, aga kena oleks sellised asjad enne riigikohut seadustes sirgeks ajada.
2009. aastast aga kaob FIEde maksuametis ettevõtjaks registreerimine ja kõik füüsilisest isikust ettevõtjad peavad olema registreeritud äriregistris. Loomeliitude ja loovisikute seadusse kirjutati sisse, et ka vabakutselised loovisikud registreeritakse äriregistris, maksukorralduse seaduse ja äriseadustiku muudatuse kohaselt peaksid siiani maksuametis ka vabakutseliste loovisikutena registreeritud inimesed ennast 2009. aasta jooksul ümber registreerima äriregistrisse.
Eesti kombe kohaselt ei muudetud äriseadustikku nii, et sellesse oleks füüsilisest isikust ettevõtja kõrvale ilmunud ka vabakutseline loovisik. Seadustik räägib ikka ainult ettevõtjatest. Meil eeldatakse seaduste teineteisega sidumisel miskipärast väga suurt loomingulisust. Mida äriregister loovisikute registreerimisega täpselt pihta hakkab, ei tea arvata. Äriseadustik räägib registrikaardi juures ikka ärinimest, ettevõtjast ja tema asukohast ka siis, kui õigusliku vormina kirjutataks kaardile „vabakutseline loovisik”. Äriseadustiku § 1 järgi peaks oma loomingu iseseisvast müügist elatuvat inimest nimetatama ettevõtjaks.
Äriregistris registreerides tuleb tegevusala valida Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist, lühendatult EM TAK. Loovisikutele leidub sobivaid tegevusalasid jaost M (fotograafia, tõlkimine, disainerid, arhitektid) ja R (lavakunst ja kogu muu kunstialane loometegevus).
Need maksuametis registreeritud, kes ennast 2009. aasta jooksul äriregistris ei registreeri, kustutatakse 2010. aastal maksuameti registrist. Meie seaduste järgi ei tohiks need inimesed enam iseseisvalt tegutsedes tulu teenida. Kui nad seda aga teevad, peavad nad tulu- ja sotsiaalmaksu seadust edasi täitma endisel kombel: pidama arvestust, maksma makse ja esitama tuludeklaratsiooni E-lisa.
Tulumaksuseadus räägib ikka endistviisi, et tuludest võib kulusid maha arvata ainult ettevõtjaks (vabakutseliseks) registreeritud inimene, ja seda kohta seaduses esialgu muuta ei kavatseta. Kui aga tuludest kulusid maha arvata ei saa, pole ise maksude maksmisel mõtet. Kui aga makse ei maksa ja palgatööd ei ole, pole ka ravikindlustust.
Kuigi vabakutseliste loovisikute loomingu müügist saadud tulu maksustamisele kohandatakse FIE de sätteid nii tulu- kui sotsiaalmaksu osas, ei laiene loovisikutele käibemaksuseadus. Nad võivad müüa loomingut ükskõik mitme krooni eest, kohustust ennast kunagi käibemaksukohuslaseks registreerida neil ei ole. Siin on ainult üks konks: sellel aastal tehakse käibemaksuseaduses jälle muudatusi, ja mis vabakutselistest siis saab, ei oska ennustada.
