Barbi Pilvre, Tallinna ülikooli dotsent 

2 minutit
Barbi Pilvre

Teede ja platside mustkatte alla saamine on Eestis praeguseni progressi ja heaolu märk, sest põlvkonnad on elanud sõiduteede kruusatolmus, mis räägib vaesusest ja ilmajäetusest. Vaesust ei tähista ainult kruusateed, vaid meie lähimineviku kogemuse tõttu ka niitmata ja kultiveerimata rohealad – „tühermaad“. Aiatehnikaks ja hoolduseks polnud inimestel ega  omavalitsustel hiljuti veel piisavalt raha.  

Kui nüüd raha on, saab trimmerid, saed ja puhurid hoida töös aastaringi. Haljastustööd ja asfalteerimine on linnaruumis kõigile nähtav ja ka kuuldav hoolitsus elanike eest. Kui masinad ei mürise, siis konutavad linnajuhid järelikult niisama – ja valija märkab seda! 

Suured puud ja rohuplatsid räägivad lähimineviku trauma valguses lohakusest, tsivilisatsioonile viitab asfaltplats või nüsitud ja ära põlenud rohulibledega mullakamar. Asfaldiplatsid ja potihaljastus on Eestis arusaam hoolitsetud linnakeskkonnast ja väikelinnad järgivad siin kõiges Tallinna. 

Haapsalus võeti hiljuti maha paarsada elujõus puud, et „teha korda“ Posti tänav. Selleks kasutati muu hulgas koroonakriisi leevendamise raha. Eksperdid on juba hinnangu andnud: puid saanuks säästa. Aga nüüd on linnaruumis rohkem kõvakattega korrastatud keskkonda, kus pole putukaid ega linde, kes autod täis situvad. Kümmekond aastat tagasi rajati Haapsalus keskkonna suhtes samasuguse hoolimatusega Rannarootsi keskus, millel on Eesti üks suuremaid parklaid. Selle käigus läks maha vana mõisapargi tammik. Raudtee lähedal Rohuküla sõidusuunda laiendades ja ringristmikku rajades võttis linn mõni aeg tagasi samuti maha suured vanad pajud. Haapsalus Posti tänaval toimunu on loogilise arengu jätk. 

Väikelinnades võiks kruusateede traumast juba üle saada, suurlinnad liiguvad ammu teises suunas. Berliinis on liikumine, et jätta linnas alles sõjaajast pärit tühjaks jäänud rohtunud platsid, kus lokkab elu ja kus tunnevad end hästi isegi metssead. Mis täna Berliinis, see homme Tallinnas, kus juba räägitakse rohekoridoridest ja putukaväiladest. Varsti jõuab uus mood säilitada elurikkus ka Eesti väikelinnadesse. 

 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp