On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja tunginud ja vetikad on kalmukividele uued haljad kuued selga plätserdanud. Loodus on kõikehõlmav. Viimaste säilinud garaažikomplekside juures seisavad autod reas, kapotid üle ühe lahti nagu hambad hokimängija suus pärast pikka hooaega. Lõhnad nagu nõukaaegses kolhoosis – bensiini kirbe heljum, tavotise nartsu ja õllelebra kontrapunkt. Karastusjoogised tipunoodid heljuvad ringi ka linna rohealadel, läbisegi põõsakõrvaste täisorgaaniliste niisutussüsteemidega.
Karulauguhooaeg on instavoogudes juba ammu otsa saanud, igas mõeldavas meediaväljaandes on ilmunud nupuke või klipike selle kohta, et loodusest korjatud karulaugu müümise eest võib oodata kopsakas rahatrahv. Ja selle kohta, kuidas eristada piibelehte karulaugust. See kõik oli tavapärane. Aga oma üllatuseks, arvestades, kui pungil on see taim vitamiinidest ja kõiksugu muudest kasulikest ühenditest, ei leidnud ma ühtegi allikat, milles oleks karulauku soovitatud koroona vastu või selle sümptomite leevendamiseks. Laugud on ju teada väga tõhusad 2+2piirangu kehtestajad. Ühe kõige veenvama sellekohase eksperimendi viis läbi üks praegune taimede ökofüsioloogia professor, kes kunagi 1970. aastatel võttis kotitäie sibulaid, läks ühe Narva maantee tornühika lifti ning sõitis päev otsa muudkui üles alla, ise sibulat krõmpsutades. Kuna teine lift oli parasjagu rikkis, siis kõndisid kõik ülejäänud tol päeval trepist.
Ühesõnaga, karulaugust ei midagi. Tuhlasin isegi telegrammid ja muud sellised mõtlemise pinutagused läbi. Mitte muhvigi – ainult hüdroksüklorokviin, ivermektiin ja budesoniid. Mõnes mõttes on ju ka loogiline, et Gateside sünteesitud võltspandeemia vastu sobivadki vaid sünteesitud ravimid. Või inimtekkelised artefaktid, nagu traktor, hoki ja saun.
Siiski, mujal maailmas on välja pakutud omajagu taimseid preparaate, mis väidetavalt kaitsevad koroonasse nakatumise eest, ja kui nakatumine on juba aset leidnud, leevendavad ka haiguse kulgu. Paljud neist jõudsid turule juba rohkem kui aasta tagasi, kohe viiruse esimese laine tuules. Ülevaadet kõigist neist siin anda ei ole võimalik. Keskendun selles loos vaid pujule, kuna see näib mängivat keskset rolli paljudes valdkondades alates kujutavast kunstist kuni veriste sõdade ja ülemandriliste uhhuukampaaniateni.
Presidendi imerohi
Taimeperekonna puju (Artemisia) esindajatest, nagu näiteks absindi mõjutaim koirohi (Artemisia absinthium) ja santoniini allikas meripuju (Artemisia maritima), on selles rubriigis juba eelnevalt juttu olnud.1 Koirohi figureerib juba piiblis – kui kolmas ingel Johannese ilmutusraamatus pasunat puhus, siis „taevast kukkus maha suur täht, mis põles otsekui tõrvik ning kukkus kolmandiku jõgede ja veeallikate peale. Tähe nimi oli Koirohi. Kolmandik vetest muutus koirohuks ning palju inimesi suri vee kätte, sest see oli läinud mõruks“.2 Koirohu leotise mõrudust ja kibedust mainitakse piiblis päris palju kordi. Pujusid on aga palju rohkem, nelja- ja viiesaja liigi vahel, ning neid leidub kõikjal maailmas. Väga paljud neist lõhnavad vängelt ja maitsevad mõrult või kibedalt – selge siis see, et rohi.
Koirohu kõrval on üks olulisemaid pujuliike üheaastane puju (Artemisia annua), mis on pärit Aasia parasvöötmealadelt, kuid mis on tulnuktaimena levinud üle kogu Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika lõunaosa, samuti Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestistki on paar juhuleidu mõnekümne aasta tagant, nii Tallinnast kui ka Tartust.3 Vaid Aafrika mandrile pole üheaastane puju levinud, selles maailmajaos leidub seda üksnes Madagaskari saarel. Ent just seal on see osutunud väga oluliseks koroonavastaseks taimeks.
Juba aasta tagasi, kui arenenud riikide ravimiteadlased vaktsiiniarendamisega veel üsna algusjärgus olid, võis Antananarivo tänavatel näha järgmist vaatepilti: sõdurid hüppavad veoautost maha ja veeretavad kastist välja suuri, veerandtonniseid valgeid tünne, mille peale on kirjutatud Covid-Organics (CVO). Igaüks, kes soovib, saab otse tänaval oma doosi kätte. Tasuta. Ja kõigile jagub. Doos on täpselt välja kalkuleeritud – umbes pool liitrit. See tähendab, et järjekorda tuleb oma plastpudeliga tulla. Madagaskari president Andry Rajoelina esitles 2020. aasta 20. aprillil isiklikult CVOd, kuulutades selle väga tõhusaks traditsioonilise taimeravi meetodil välja arendatud ravimiks, lausa imerohuks, mis ühest küljest leevendab koroona läbipõdemist ja teisest küljest hoiab ära sellesse nakatumist.4
Rajoelina muidugi oskab uusi tooteid esitleda – enne kui temast sai Antananarivo linnapea ja seejärel Madagaskari president, tegeleski ta reklaami- ja meediaäriga. Alguses korraldas kontserte, siis ostis kokku reklaamitahvleid, lõpuks juba raadio- ja telejaamu. Presidendiks sai ta siiski Aafrika põliseid traditsioone järgides – sõjaväelise riigipöörde abil.
Covid-Organicsit toodab IMRA – Malagassi rakendusteaduste instituut, mis tegutseb juba 1957. aastast. Peamine lahendamist vajav rakendusteaduslik probleem on Madagaskaris olnud, nagu soojadel maadel ikka, malaaria. Kuigi kui IMRA kodulehte vaadata, siis toodete lehel5 on reastatud kõiksugu eeterlikud õlid ja nendega rikastatud seebid, mis näevad välja nagu tooted, mille tõhusust kinnitatakse teatud „sõltumatutes“ telelaboratooriumides. Põhiliselt ongi selle riikliku instituudi tegevuse eesmärk kohaliku traditsioonilise taimeravi toomine nii-öelda päris teaduse juurde.6
Selline paras sõltumatu telelaboratooriumi maik on man ka CVO kampaanial. Rajoelina promob seda patriootilise teadusliku läbimurdena erakordselt raskel ajal kogu rahva hüvanguks, samal ajal kui kogu ülejäänud maailm ei usu, et väike Madagaskar midagi sellist suudaks. Väga informatiivne on uudistekanali France 24 möödunud aasta maikuus Rajoelinaga tehtud teleintervjuu,7 kus veerand tunni vältel keskendutaksegi just CVO-le.
Kohe algatuseks kasutab Rajoelina sõna „sõda“, kirjeldamaks käimasolevat pandeemiat. Oh seda võlusõna! Esimesele küsimusele, kas on üldse mingit teaduslikku alust väita, et CVO koroona vastu kuidagi aitab, tuleb vastuseks pikk jutt sellest, kuidas taimravi on malagasside seas ajalooliselt väga populaarne olnud ja kuidas IMRA on väga vana ja väärikas asutus ja mis kõik veel. Aga kuna parasjagu on käimas sõda, siis miks kiusata vapraid, rindejoonel kangelastegusid tegevaid teadlasi mingisuguse arutu tõenduskohustusega. Kas me saame üldse sellises olukorras lubada endale potentsiaalse ravimeetodi mitterakendamist?! Ja üldse, enamik Madagaskaril tuvastatud nakatunutest (tol hetkel oli neid ligikaudu 170) on saanud terveks, ja nad pole võtnud koroona vastu ühtegi muud ravimit kui CVOd.
Ometi on CVO mõjus kahtlejaid, jätkavad saatejuhid. Muu hulgas näiteks Maailma Terviseorganisatsioon WHO, kes väidab, et esiteks pole esitatud mingeid veenvaid tõendeid, et CVO toimib, ja teiseks, ehk veelgi olulisem on asjaolu, et CVO tarbimise kõrvalmõjuna võib malaaria saavutada resistentsuse artemisiini (mis, nagu nimigi ütleb, pärineb pujust) vastu. Sest seda CVO peamist toimeainet kasutatakse ka malaariavastase toimeainena.8 Ja kolmandaks – niipea, kui CVO sai kättesaadavaks Madagaskaril (samuti paljudes teistes Aafrika riikides, kuhu Madagaskar seda suurtes kogustes tarnima hakkas), kadus inimestel ohutunne ja piirangutest hoolimata pandeemiaeelne elukorraldus sisuliselt taastus.
Selle peale peab Rajoelina pika tiraadi ravimist nimega Mediator, mida Prantsuse ravimifirma Servier aastakümneid tootis ning mille toimeaine kõrvalmõjud hiljem ikkagi liialt ohtlikuks hinnati. Asi lõppes sellega, et Servier sai käesoleva aasta alguses pea kolm miljonit eurot trahvi info varjamise ja patsientide tapmise eest, hinnanguliselt suri Mediatori kõrvalmõjudesse kuni 2000 inimest.9 Pealegi on kõiksugu teadlased ajaloo jooksul toonud turule omajagu ravimeid, millel, nagu hiljem on selgunud, raviomadusi väga polegi. WHO pole nende kohta mingit kriitikat teinud. Miks siis meie ei tohiks samamoodi teha?! Ja üldsegi – kui artemisiin oleks avastatud Euroopas, mitte Madagaskaril, kas inimesed siis ka kahtleksid selle raviomadustes? Madagaskar on täiesti iseseisev riik, ja ükski teine riik ega institutsioon nagu WHO, ei saa meid takistada oma rahva ravimisel ja pandeemiaga toimetulemisel! Pealegi ei ole CVO klassifitseeritud n-ö tavameditsiinilise ravimina (ingl drug), vaid loodusliku või taimse ravimina (ingl remedy), pelga toonikuna, mistõttu ei pea Madagaskari seaduste kohaselt üldse mingeid kliinilisi teste selle mõju tõestamise kohta tegema. Kuna ükski neist koroonapatsientidest, kes CVOd on joonud, pole ära surnud, siis pole kellelgi vaja mingit rohkemat tõestust, et see toimib. Sellest peaks piisama. Miks aga pole CVO koostisosad avalikustatud, küsitakse edasi. Neid ei saavat veel avaldada, sest IMRA alles analüüsib neid, ütleb vastaja ja viib jutu hoopis mujale – ravimile nimega Madeccasol, mis on aasia vesinaba (Centella asiatica) nimelise taime baasil loodud kreem venitusarmide eemaldamiseks. Selle töötasid üheskoos välja IMRA ja Bayern aastal 1961. Seega Aafrika ravimiteadus toimib väga hästi ja probleem CVOga polegi niivõrd seotud selle toimeainete või mõjuga, vaid sellega, et arenenud riigid keelduvad uskumast, et mingisugune vaene riik nagu Madagaskar võiks tulla lagedale maailma päästva ravimiga!
See on tõesti suurepärane intervjuu, kust on nii selgesti näha, kuidas king igast küljest käriseb, aga kandja keeldub tunnistamast, et see on talle kitsas. Kõik vastuväited on Rajoelinal ettevalmistatud kujul laua peal virnas, kust ta neid kiirustades ette lugedes nii mõneski kohas hädavajalikud laused vahele jätab, mille tulemuseks on kohati täiesti absurdsed ja sisutud argumendid. Asja pahupooleks on aga see, et sedasorti susserdamised kipuvad asetama poliitilise vastutuse teadlaste õlule. Ühest küljest on Aafrika riikidel igati põhjust mitte usaldada endiste kolonisaatorite pakutavaid ravimeid, kuna sinna võis omal ajal parseldada igasugust solki.10 Teisest küljest – kui kunagi lõpuks ikkagi selgub, et CVO polegi nii tõhus, kui Rajoelina seda imerohuks kiites jätkuvalt kinnitab, siis vaevalt et tema pea selle eest pakule läheb.
Vahepealse aasta jooksul on Madagaskari president tegutsenud igati resoluutselt. Valitsuse endine kommunikatsiooniminister Harry Laurent Rahajason mõisteti just 44 kuuks vanglasse, kuna ta kritiseeris CVOd.11 Madagaskar ei tellinud ka pikka aega vaktsiine, kuna Rajoelina usk CVO toimimisse on püsinud hoolimata nüüdseks juba ligi tuhandest teadaolevast koroonaohvrist saareriigis, pealinna haiglates valitsevast meditsiinilise hapniku puudusest jms. Esimene ports, veerand miljonit Astra Zeneca vaktsiinidoosi, jõudis Madagaskarisse alles 2021. aasta mais, kuid Rajoelina end vaktsineerida ei kavatse ja jätkab CVO promomist, kuigi seni ei ole ikka veel kellelgi aimu, kui tõhusad kõiksugu pujujoogid koroonaviiruse vastu on.12
Artemisiini avastuslugu
Selle va artemisiiniga on aga üldse huvitav lugu. Tegemist on üheaastasest pujust (Artemisia annua) ekstraheeritud orgaanilise molekuliga. Nagu eespool mainitud, loodi IMRA peamiselt selleks, et töötada välja tõhusamaid ravimeid malaaria vastu. IMRA asutaja Albert Rakoto Ratsimamanga (1907– 2001) hakkas juba 1970ndate keskpaigas katsetama artemisiiniga. Sest on ju piibliaegadest teada, et puju kibedus aitab kõiksugu sisemiste ja välimiste nugiliste vastu. Koirohu ingliskeelne nimetuski on otsetõlkes põhimõtteliselt ussirohi – wormwood (wood viitamas koirohu pisut puitunud varrele).
Kuid Ratsimamanga polnud sugugi artemisiini avastaja ja ei avastatud seda ka Madagaskaril. See au kuulub hoopis Hiina teadlasele Tu Youyou (snd 1930). Tagantjärele targana tundub Tu avastus igati loogiline, vaat et vältimatugi, sest tema eesnimi Youyou pärineb kõige vanemast Hiina luuleraamatust, „Laulude raamatust“, mille koostajaks arvatakse olevat Konfutsius (Kong Fuzi) ise, lausest, mida saab eesti keelde tõlkida umbes nõnda: „metsikut puju näksivad hirved mökitavad youyou“.13 Kusjuures peaaegu sama vanadest, täpsemalt ligikaudu 1600–1700 aasta vanustest Hiina traditsioonilistest taimeravi raamatutest ta artemisiinile jälile saigi.
Tu Youyou oli vaid üks pea poolest tuhandest Hiina teadlasest, kes osales 1967. aastal Mao Zedongi poolt algatatud salastatud militaarprojektis „Projekt 523“, mille eesmärk oli välja töötada malaariavastaseid ravimeid.14 Jällegi oli sõda see, mis teadlased hulgakesi ühe konkreetse ülesande kallal tööle pani. Seekord küll päris sõda – Vietnami sõda (1955–1975). Malaaria levis mõlema vaenupoole vägede seas nii ulatuslikult, et kaotused plasmoodiumile osutusid kohati suuremakski kui napalmist, kuulipildujatest ja millest kõigest veel tingitud kaotused. Niisiis palus Vietnami kommunistliku põhjaosa juht Ho Chi Minh selles asjas Hiinalt abi. Mao oli nõus naabrit aitama.
Tu Youyou oli juba üsna unustusse langenud teadlane, enne kui ta 2011. aastal Laskeri ja 2015. aastal Nobeli preemia15 pälvis. Põhjuseks arvatavasti see, et ta pole kunagi töötanud väljaspool Hiina Rahvavabariiki, tal pole ka mingit teaduskraadi, kuna tema ülikoolis käimise ajal Hiinas teaduskraade üldse ei antudki, ja ta pole ka kuulunud ühessegi Hiina teaduste akadeemiasse. Ei saa unustada ka tõsiasja, et ta on naine. Küllap seegi mängis rolli – ma olen näinud tosinate kaupa Hiina teadlaste ettekandeid ja olen kindel, et mitte keegi neist pole olnud naissoost.
Mõnikord, kui lagedale ilmub mõni täiesti uus probleem, nagu praegune koroonapandeemia, jääb mulje, et äkitselt tegelevad sellega kümned tuhanded teadlased üle kogu maailma ja neil on väga uued ja uuenduslikud ideed. Osaliselt see nii ju ongi, kõik need mRNA-vaktsiinid ja puha. Aga samas lähevad need mullid tänapäevase ööpäevaringse uudistetsükli intensiivses sooja õhu genereerimise laines väga kiiresti õhku täis ja näivad palju suuremad, kui need tegelikult on. Eriti kui selles mullipuhumises osalevad aktiivselt kõiksugu Rajoelina- või Trumpi-sugused müügimehed. Minu jaoks läks sellest mullist väga suur osa õhku vihinal välja, kui lugesin, miks üleüldse Vietnami sõjas malaariaprobleem esile kerkis. Sest malaaria kui Kagu-Aasias iidamast-aadamast tuntud häda ei saanud kummalegi konfliktipoolele ometi üllatusena tulla. „Nali“ on lihtsalt selles, et juhtumisi sattus peamises konfliktipiirkonnas esinema selline malaariavorm, mis oli senise ravimi suhtes resistentne. Ja seniseks ravimiks oli vana hea klorokviin! Seesama ühend (kas täpselt sama või hüdroksü-eesliitega), mida suur osa maailma populistidest juhte ka otsemaid koroonaravimiks soovitas.
LAURI LAANISTO,
kes eelistab pigem Saccharumil põhinevaid jooke.
1 Lauri Laanisto, Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet. – Sirp 19. III 2021. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/van-gogh-ja-sormkubaratais-kunstiannet/
2 Johannese ilmutusraamat 8:11 (piibel.net; Piibel 1997). Osa piiblitõlgendajaid, eriti metodistlikud, peavad Koirohu tähe langemist piiblis metafooriks, mis viitab hunn Attila röövretkele Euroopasse. Vt Francis D. Nichol, The Seventh-day Adventist Bible Commentary Vol. 7, Revelation, lk 789. Review and Herald Publishing Association, Washington, D.C. 1957.
3 https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Artemisia_annua.html
4 Emre Sari, Coronavirus: Rajoelina’s ‘remedy’ flows freely in Madagascar. – The Africa Report 30. IV 2020.https://www.theafricareport.com/27201/coronavirus-andry-rajoelinas-remedy-flows-freely-in-madagascar/
5 https://imra-ratsimamanga.mg/produits/
6 Coronavirus: Madagascar’s ‘Covid-Organics’ born from local tradition – The Africa Report 1. V 2020. https://www.theafricareport.com/27203/coronavirus-madagascars-covid-organics-born-from-local-tradition/
7 https://www.youtube.com/watch?v=Qp7KB-rY1Aw. Intervjuu on küll algselt prantsuse keeles, kuid sellelt lingilt leiab ingliskeelse pealelugemisega versiooni.
8 Linda Nordling, Unproven herbal remedy against COVID-19 could fuel drug-resistant malaria, scientists warn. – Science 6. V 2020. https://www.sciencemag.org/news/2020/05/unproven-herbal-remedy-against-covid-19-could-fuel-drug-resistant-malaria-scientists
9 https://en.wikipedia.org/wiki/Benfluorex
10 Selle kohta ilmus Aro Velmetilt hiljaaegu üks ülevaatlik artikkel: Aro Velmet, Promise and peril. Mass vaccination in colonial Africa. – Eurozine 31. III 2021. https://www.eurozine.com/promise-and-peril/
11 Jailed Madagascar Covid ‘miracle cure’ critic loses court appeal. – France24 7. V 2021.
https://www.france24.com/en/live-news/20210507-jailed-madagascar-covid-miracle-cure-critic-loses-court-appeal
12 Chuanxiong Nie, Jakob Trimpert, Sooyeon Moon, Rainer Haag, Kerry Gilmore, Benedikt B. Kaufer, Peter H. Seeberger, In vitro efficacy of Artemisia extracts against SARS-CoV-2. – Biorxiv 15. I 2021. Preprint. https://doi.org/10.1101/2021.02.14.431122
13 https://en.wikipedia.org/wiki/Tu_Youyou
14 https://en.wikipedia.org/wiki/Project_523
15 Selle küll mitte ainuisikuliselt – preemia sai ka William C. Campbell ivermektiini (seegi on koroona kontekstis tuttav nimi!) ja Satoshi Ōmura avermektiini avastamise eest.