Tallinna ühissõidukite kasutajad ei esita praegu peatustele suuri nõudmisi. Elementaarne varustus, puhas ümbrus ning arusaadav elektrooniline tabloo on need, mida enim välja tuuakse. Peatuses oodates tajutakse siiski terviseohte ning teistest inimestest tingitud ebameeldivusi nagu suitsetamine, alkoholijoobes isikud, lärmakad teismelised või siis korraga liiga palju rahvast. Kuidas peatuste ruumi ja seisukorda parandada?
Ühissõidukipeatused kipuvad muude väliruumi ja avaliku ruumi teemade kõrval varju jääma. Eraldi dokumenti, mis käsitleks peatusi, näiteks nende ülesehitust, teenusetaset ja väljanägemist, ei ole. Peatuste kasutajakogemust ning rahulolu praeguse seisukorraga on uuritud vähe.1
Peatused peavad sobima linnakeskkonda ja täitma oma põhifunktsiooni: olema praktiline ja mugav viibimiskoht, kus oodatakse ühissõidukit, kust sisenetakse sõidukisse ja kuhu hiljem väljutakse.
Kasutajakogemus
Kasutajakogemuse mõistele leidub rohkelt arusaamu ja definitsioone, mis sisult siiski ühtivad. Ühest küljest tähendab see praktilisust, teisalt määrab selle ka kasutaja positiivne või negatiivne kogemus. Kasutajakogemuse puhul huvitab uurijaid enim aeg, millal mulje tekib. Millal ja millest kogemus moodustub? Kasutajakogemus osutab tajule ja emotsioonidele, mis vormuvad hinnanguks hetkel, mil kohtuvad süsteemiga.2
Peatused on ühistranspordisüsteemi tähtsamaid ja nähtavamaid osi. Seega määravad peatused kogu süsteemist esmamulje. See on keskkond, mida kohalik omavalitsus kasutajale ühissõiduki ootamiseks pakub. Saadav kogemus võib suunata kasutaja edasisi valikuid.
Mustamäe
Sel kevadel Mustamäel teostatud uuringu tulemused peegeldavad, et sealsete peatuste kasutajakogemust mõjutavad peamiselt eeldused ja ootused sellele, mis on peatuse funktsioon, ja see, kas peatuses olev vastab eeldatule, missugune on inventar, millised on terviseohud ning kuidas käituvad teised inimesed. Teiste inimestega on seotud ka turvalisus ning suitsetamise probleem.
Linnaosa läbib 23 bussi- ja viis trolliliini enam kui tuhande väljumisega ööpäevas.3 Ühistranspordipeatusi kasutatakse aktiivselt, Mustamäel on neid kokku üle 90. Eeldatakse, et peatus on mugav, meeldiv ja turvaline ootamiskoht koos elementaarse inventariga, ent vaid 15 protsenti uuringus osalejatest leidis, et peatustes on kõik hästi.
Peatust seostatakse eelkõige ootepaviljoniga. Need aga pole kuigi avarad ega paku ilmaolude eest piisavat kaitset. Mustamäe peatustesse ongi juba paigaldatud kaks või enam paviljoni. Ent kas paviljonide lisamisest piisab?
Kasutajate rahulolematuse taga võib olla teistsuguse ruumilahenduse soov, kuid täpse ettekujutuse puudumise korral kasutatakse selle vajaduse sõnastamiseks lihtsalt paviljoni kujundit. Kogemuse parendamiseks tuleks paviljonide disaini edasi arendada või välja töötada mitu ootepaiga tüüpi.
Silmas tuleb pidada ka erivajadusega kasutajaid. Praegu ei vasta paviljonid näiteks nägemispuudega inimeste vajadustele.
Peatustes on hästi vastu võetud elektroonilised tablood, mis vahendavad ühissõidukite liikumisinfot operatiivselt ning see teeb ootamise mugavamaks. Tabloode heakskiit näitab, et uued lahendused on oodatud.
Tallinna arengukavas nähakse ette ühistranspordi reaalaja infosüsteemi laiendamist ning loodetavasti kaetakse lähitulevikus elektrooniliste tabloodega kõik Mustamäe peatused.
Praegu peatustes olevat elementaarset inventari – ootepaviljon, pink, elektrooniline infotabloo, prügikast – tuleks võtta siiski kui miinimumi.
Kasutaja hindab sageli seda, mis on talle tuttav ning kahtlemata leidub uuendusi, mille peale ei ole tuldud ning mida ei ole osatud küsida. Peale sõidugraafikute tabloode võiks uusi lahendusi kaaluda ka teiste peatuse-elementide puhul.
Soovitakse, et peatused oleksid puhtad ja heas seisukorras. Korrasolek jätab nii mõnigi kord soovida. Enamasti peetakse puhtuse all silmas, et maas ei vedele prügi, suitsukonisid jms, üldise seisukorra all mõeldakse inventari korrasolekut, näiteks tervet pinki, sodimata paviljoniseinu jms.
Heakord tähendab Mustamäe elanikele ka ligipääsu: kas talvel libedaga pääseb peatusse ning kas peatus on sedavõrd hooldatud, et sinna on võimalik ebameeldivusteta ootama minna.
60 protsenti kasutajatest adub peatuses oodates ohtu tervisele lenduvate heitgaaside, pideva müra ja passiivse suitsetamise tõttu. Seda peaks edaspidi peatuste kujundamisel arvesse võtma. Kui suitsetamist on ootajal võimalik lõhna järgi tuvastada ja suitsetajast eemalduda, siis näiteks heitgaas on varjatud levikuga, sellest pole võimalik hoiduda ning heitgaasidel on tervisele suuremgi mõju.
Peatuses suitsetamine on peamine, mis ootajatele ebameeldivust valmistab. Tubakaseadus (§ 29 lg 10) ütleb, et suitsetamine on keelatud ühistranspordi ootekojas. See jätab ruumi tõlgenduseks, et peatuse ülejäänud territooriumil on see lubatud. Samal ajal ei tohi rahvatervise seaduse (§ 4 lg 1) järgi oma otsese tegevusega teiste tervist ohustada. Eestis on seega suitsetamise reguleerimine ühissõidukipeatustes hall ala.
Eestlane tahab rohkem ruumi
Kasutajakogemuse kujundavad ka teised inimesed. Kaaskodanike olek, hulk ja käitumine mõjutavad seda, kuidas peatust tajutakse. Kellegi suitsetamine, purjusolek, lärmavad noortekambad, valjuhäälsed telefoniga rääkijad, hängivad lapsed või siis liiga palju inimesi koos võib mõjuda pelutavalt. Introvertsetes ühiskondades peaksid peatused olema nii suured, et pakuvad ruumi kõigile.4 Avalik ruum, sh peatused, on koht paljudele eri huvide ja iseloomuga inimestele. Seda ei saa muuta, küll aga saab ruumi kavandada selliseks, et arvestatud oleks võimalikult paljudega.
Häirivaks peetakse joodikuid, asotsiaale ja narkomaane. Alkohoolseid jooke müüvad poed on laialt levinud, probleemid ilmnevad siis, kui need paiknevad ühissõidukipeatuse vahetus läheduses. Mustamäel puudutab see kõige teravamalt Szolnoki peatust. Probleemiga tuleks tegeleda laiemaltki ja pöörata sellele tähelepanu mitmel tasandil. On välja toodud, et Tallinn on üks Euroopa kõige kiiremini segregeeruvaid pealinnu.5 See paistab välja ka Mustamäe peatustes. Kui Mustamäe probleemsete peatustega ei tegeleta, siis pole lootustki, et ühissõidukite kasutatavus suureneks. Juba praegu näitavad uuringud ühissõidukite kasutamise vähenemist, ebaturvaliselt mõjuvad ja ebameeldivad peatused uusi sõitjaid juurde ei meelita. Pigem kaovad needki, kes praegu süsteemi kasutavad.
See kõik mõjutab ka turvalisust. Kasutajate hinnang Mustamäe ühistranspordipeatustele on erinev. Probleemsemate peatustena joonistuvad välja Szolnok, Lehola, Kaja, E. Vilde tee ja ka Lepistiku. Kõik nimetatud peatused asuvad ühel teljel, s.t Mustamäe kesktsoonis, kus ühissõidukite kasutajate hulk ongi suur. Üldiselt tuuakse välja ebaturvalisus ja räpasus, Lepistiku peatuse puhul ka vähene ruum.
Ruumipuudus pitsitab just peatustes, millel puudub eraldi tasku ning mis asuvad kõnniteel. See tähendab, et peale trolli või bussi ootajale peavad kitsukesele ribale ära mahtuma ka jalakäijad, jalgratturid ja aina populaarsema tõukerattaga liikujad. Kõigile ruumi ei jagu.
Ära on märgitud peatused, mis asuvad sõiduteele liiga lähedal, näiteks pritsib mootorsõidukite rataste alt pori ja vett, ootajaid häirivad ka peatuse alal toitu müüvad kioskid. Müügikoht kui selline pole probleem, peatustes ei ole neile lihtsalt piisavalt ruumi.
Jätkusuutlikuma arengu poole
Ülemaailmse autostumise tagasipööramiseks on vaja soodustada ja edendada jätkusuutlikumaid liikumisviise. Kiired, mugavad, puhtad ja turvalised ühissõidukid mõjutavad mõtteviisi ümberkujundamist.
Tallinna arengustrateegias on seatud eesmärgiks säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamine. Loodetakse, et pealinlased teevad aastaks 2025 vähemalt 50 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 70 protsenti igapäevastest liikumistest ühissõidukiga.6 Peatused on ühistranspordisüsteemi lahutamatu osa ning bussi, trolli ja trammiga sõitjatele tavapärane viibimiskoht. Peatustes kogetu avaldab mõju kogu ühistranspordi kasutatavusele. Seatud eesmärkide täitmiseks on vaja süsteemi parandada, seda saab teha kasutajakogemuse parendamisega.
Möödas on ajad, mil bussipeatus tähendas vaid halva ilma eest varju pakkuvat ootepaviljoni. Peatus peaks praegu olema enamat kui prügikast ja paviljon. Peatustes või nende läheduses pakutakse aina enam moodsaid teenuseid.
Harjumaa ühistranspordipeatuste uuringus7 pakutakse üldisi põhimõtteid peatuste tasakaalustatud, uuenduslikuks ja mõjusaks arendamiseks, sh soovitatakse peatustesse rajada taskupark või haljasala, kavandada toidu kaasa ostmise võimalus vms.
Üha olulisemaks saavad siin kasutajate arvamus ja soovid. Näiteks soovib 25 protsenti kasutajatest Mustamäe peatustesse tõukerattalaenutust ning veel 25 protsenti näeks hea meelega jalgratta parkimise võimalust. See aitaks siduda eri liikumisviise. Funktsioonide lisamine Tallinna peatustesse eeldab täiesti uue ruumikontseptsiooni väljatöötamist, et eri teenuste puhul vältida kasutajatevahelisi konflikte.
Ruumiplaneerimises on vajalik tähelepanu pöörata kasutajale ja tema vajadustele, sellest ei saa mööda vaadata ka ühistranspordisüsteemi arendamisel.
Artikkel põhineb autori sel suvel kaitstud Tallinna ülikooli linnakorralduse eriala magistritööl „Tallinna ühistranspordipeatuste kasutajakogemuse Mustamäe linnaosa näitel“ (juhendaja Kristi Grišakov).
1 Kristi Grišakov, Pablo Tomas Castello, John Hadaway, Priit Ingver, Panu Lehtovuori, Jesus Lopez Baeza, Kristjan Mannigo, Maria Mas, Tallinna ja Harjumaa eriliigiliste ühissõidukipeatuste ja ümberistumissõlmede võrgustiku atraktiivsuse tõstmine ja teenusstandardite väljatöötamine. 2020. https://hol.ee/ytp-uuring/Thenew-modal-Report-EST.pdf
2 Virpi Roto, Effie Law, Arnold Vermeeren, Jettie Hoonhout, User Experience White Paper.
Bringing Clarity to the Concept of User Experience. Seminar on Demarcating User Experience. 2011.
http://www.allaboutux.org/files/UX-WhitePaper.pdf
3 Mustamäe linnaosa arengukava 2014–2020. (2014). http://denec.org/oigusloome/doc/KOKS/Mustamae_arengukava_2014-2020_projekt.pdf
4 Kristi Grišakov, Pablo Tomas Castello, John Hadaway, Priit Ingver, Panu Lehtovuori, Jesus Lopez Baeza, Kristjan Mannigo, Maria Mas, Tallinna ja Harjumaa eriliigiliste ühissõidukipeatuste ja ümberistumissõlmede võrgustiku atraktiivsuse tõstmine ja teenusstandardite väljatöötamine. 2020. https://hol.ee/ytp-uuring/Thenew-modal-Report-EST.pdf
5 Andro Mänd, Katrin Koov, Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed. – Riigikogu Toimetised, 9. XII 2020. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-42/eesti-linnade-ruumilise-arengu-valjakutsed
6 Visiooni ja strateegiliste sihtide selgitused Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ juurde. 2020. https://www.tallinn.ee/strateegia/Tallinna-arengustrateegia-Tallinn-2035-selgitused.pdf
7 Kristi Grišakov, Pablo Tomas Castello, John Hadaway, Priit Ingver, Panu Lehtovuori, Jesus Lopez Baeza, Kristjan Mannigo, Maria Mas, Tallinna ja Harjumaa eriliigiliste ühissõidukipeatuste ja ümberistumissõlmede võrgustiku atraktiivsuse tõstmine ja teenusstandardite väljatöötamine. 2020. https://hol.ee/ytp-uuring/Thenew-modal-Report-EST.pdf