David Vseviov:

1. Olevikusündmuste kaalukuse hindamine on inimestele üle jõu käiv ülesanne, kuna eeldab võimet näha tulevikku, mida pole surelikele antud. Selles veendumiseks piisab paarikümne aasta taguste ajalehtede lehitsemisest ja esiletoodud  pealkirjade lugemisest. Kas need ei teatanud meile „ajaloolistest” kõnedest ja kongressidest? Ning, kas Rooma keisrite või absolutismiajastu Prantsusmaa kuningate tegudel ja sõnadel ei olnud igavikulist tähendust? Aga tänase päeva vaatevinklist on kõik see vaid muiet väärt tühi-tähi. Pole erilist kahtlust, et ka 2009. aastal räägitakse jätkuvalt globaalse kapitalismi tulevikust ja tervisest. Kuid, kas seda tehakse samuti 2109. aastal – see on paljuski küsitav. Tegelikult pole ju globaalse kapitalismiga juhtunud midagi katastroofilist, mis väljuks selle sama kapitalismi olemuslikest raamidest ning jätaks tänasel päeval sedavõrd olulisena paistva teema kõneväärseks ka kaugemas tulevikus.

2. Õhtumaine elustiil ja hoiakud on kujunenud arvestatava ajaperioodi jooksul ning nende lähiajaline põhimõtteline muutumine saab toimuda vaid tulenevalt mingist globaalsest  katastroofilisest vapustusest. Sellisel juhul aga saavad maamunalt pühitud ka hommikumaine elustiil ja hoiakud. Õhtumaade elustiilis ja hoiakutes on käegakatsutavas tulevikus võimalikud vaid kosmeetilised ehk moevooludest tulenevad pealispindsed muudatused.