Maailm linnastub üha kiiremini: linnastunud maa-ala on 2000. kuni 2010. aastani kasvanud 22 ning rahvastiku tihedus seal 31 protsenti. ÜRO andmetel maapiirkondade elanikkond enam ei kasva ning prognooside kohaselt elab aastaks 2050 linnalistel aladel juba kolm miljardit elanikku. Hoogustuva urbaniseerumise taustal tühjenevad ning kahanevad aga maapiirkonnad, väikelinnad ja keskustest kaugemale jäävad linnad.

Eestiski pole see teema võõras. Näiteks riiklikes arengudokumentides, nagu üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja regionaalarengu strateegia, nähakse vajadust toetada keskustest kaugemate ja hõreasustusega maapiirkondade kestlikku kohanemist uute oludega, sealhulgas toimetulekul väheneva ja vananeva rahvastikuga. Hoogustuv (suur)linnastumine eeldab teadlikku ja läbimõeldud lähenemist maapiirkondade, sealhulgas väikelinnade arendamisele. Küsimus on, mismoodi urbaniseerumisega seotud muutuste tuules väikelinnad elus hoida.

Türil nagu paljudes teistes kahanevates Eesti väikelinnades, mis jäävad Harjumaa piirist välja, on samuti viimastel aastakümnetel ilmnenud globaalse urbaniseerumisega seotud probleemid. Türi on vallasisene linn ning seega tuleb linn taas elule turgutada, et kahanemine peatada, paremal juhul see protsess ümber pöörata.

Eluleäratamine

Kõigepealt tuleb teadvustada, et n-ö allakäiguspiraali sattunud linna kurssi on vaja muuta ja kahanemisele senisest teistmoodi läheneda. Tihtipeale on kahanemist raske avalikkusele seletada. Kahanemine mõiste ja nähtusena on negatiivse alatooniga, see on justkui läbikukkumise tunnistamine.

Linna eluleäratamise all mõistetakse teadlikku tegevust, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja teiste osaliste, näiteks ettevõtjate ja ülikoolide koostööd, kui linn vajab uut suunda, elavdamist, elujõu taastamist. Ettevõtmine õnnestub kohalike elanike soovi ja eestvedamise korral. Kahanemisega toimetulekuks ainuõiget lahendust ei ole. Tihtipeale tullakse välja pigem kahanemise ümberpööramise lahendustega, mitte aga kahanemisega kohanemise või kahanemise mõjude ja tagajärgede vähendamise strateegiaga.

Tihtipeale tahetakse linna elavdada ruumist lähtuvate lahendustega, ent üksnes füüsilise keskkonna parandamisega kahanemist ei peata ega pööra seda protsessi ka ümber. Kuni ei leita lahendust kahanemist tingivale tööpuudusele ega suudeta majandust elavdada, olukord ei parane.

Kui on kahanemist tunnistatud, tuleb kahanemise mõjudega tegelemiseks koostada pikaajaline visioon, kaasates selle koostamisse ka kohalikud elanikud. Lahendusi: ümber struktureerida mittetoimiv eluasemeturg, edendada tihedat regionaalset koostööd, arendada majandust ning edendada tööhõivet, tõhustada kohalikku juhtimist ja linnaelu ühist korraldamist, edendada ettevõtluse, kohaliku omavalitsuse (KOV) ja kogukonna koostööd, samuti sotsiaalset ja majanduslikku innovatsiooni, tõsta elukvaliteeti ja parendada keskkonda.

Sotsiaal-kultuuriliselt kasvav Türi

Väheneva ja vananeva elanikkonnaga Türi linna Türi vallas iseloomustavad väike iive, valglinnastumine (nooremas eas kolitakse perega linnast välja äärealadele), ning noorte ja kõrgelt haritute väljaränne. Neid peetakse tüüpilisemateks kahaneva linna tunnusteks.

Kuigi KOV on märganud Türi linna ja valla kahanemist, pole siiski astutud selle vastu teadlikke samme. KOVis ei ole näiteks koostatud elanike kaasabil kahanemise mõju tasandamiseks pikaajalist tegevusplaani. KOV toetab küll linlaste linnaelu arendamise algatusi ning on vastuvõtlik uutele ideedele, ent kogukonna ning kodanikuühenduste võimestamise osas on Türi linnas arenguruumi. KOVil puudub aktiivne kogukonna kaasamiskava ning midagi pole tehtud võrgustikupõhise juhtimise vallas: pole loodud koostööformaate, mille kaudu grupid ja kodanikuühendused linna ja valla arendamisse kaasata. Samuti ei soodusta Türi valla formaalne struktuur linna elanike kaasalöömist ja kollektiivset tegutsemist. Seda näitab kas või seegi, et linnal pole kogukonnakogu.

Türi linna elanikud osalevad eelöeldule vaatamata siiski linna arendamises KOVi eestvedamisel toimuvates aruteludes, kus langetatakse linna arenguga seotud valikuid. Vastandutakse ka uuendustele või muutustele, mida vajalikuks ei peeta, näiteks allkirjade kogumise või muude aktsioonide vormis.

Ühtekuuluvustunnet luuakse ka ise, näiteks korraldati Türi OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg ning Türi kogukonnaseltsi maja tegevuse hulka kuulub rohelise mõtlemise levitamine ja säästlikult renoveerima õpetamine. Korraldatakse üritusi, millest suuremad on kevadpealinna kampaania ja Türi lillelaat, spordiklubide liidu eestvedamisel pakutakse huvitegevust ja sportimisvõimalusi. Selle kõige tõttu on Türi linn füüsilise ning sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna atraktiivsem ja elujõulisem.

Elukeskkonna atraktiivsuse taga on aktiivsed kohalikud elanikud, kes panustavad koos linna arendamisse. Tegusad ja uuenduslikult mõtlevad ning laialdaste teadmiste ja oskustega inimesed tuleb üles leida ning kaasata ühistegevusse kiiresti ka uued linna elanikud.

Edu valem

Väikelinn vajab elluärkamiseks pühen­dunud kodanikke, kellel on ideid ja energiat, ning uuendusmeelset kohalikku omavalitsust, kes toetab ja julgustab kodanikualgatusi. Ka võimalust nautida looduslähedust, kunsti ja kultuuriprogrammi ning soovi minna üle taastuvenergia kasutamisele tuleb silmas pidada. Türil on potentsiaali: seal on uute ja innovaatiliste ideedega aktiivseid kodanikke ja ühendusi, samuti toetav kohalik omavalitsus, kaunis loodus, kultuurisündmused ning üha suurem valmisolek võtta kasutusele taastuvenergia. Türi valla ambitsioon on olla roheline vald, seda suunda toetab ka Türi linna kogukonnaselts. Kohalik oma­valitsus võiks olla küll eestvedajana aktiivsem ja innovaatilisem.

Türi linna säästlikuks kokkutõmbamiseks ja elavdamiseks on vaja inimesi, pealehakkamist, eestvedamist, oma­valitsuse ja kohalike elanike visiooni ning ambitsiooni, aga eelkõige siiski tahet. Türi linna üleüldise uuendamise aluseks saab olla vaid ühine soov midagi julgelt muuta. Ainult kodanikuaktivistidest ei pruugi suurema mõjuga muutuse esilekutsumiseks piisata. Kui koostööst on huvitatud ettevõtjad ja kogukonna­aktivistid ning ka KOVil on huvi ning oskused muutuste elluviimiseks olemas, siis saab üheskoos edasi liikuda.

Kuigi Türi on vallasisisene linn, on tegemist keskusasula ja linnaga, mis erineb olemuselt teistest Türi valla piirkondadest ning vajab seetõttu veidi teist­sugust lähenemist. Linna arenguvajadused tuleb sõnastada ja kokku leppida edasiliikumise suund. Türi linna kogukonnakogu loomine võib aga hõlbustada linna elavdamist kohalike elanike kaasabil.

Türi linnaga sarnastes väikelinnades pärsib kohalike elanike kaasamist kahaneva linna elavdamisse see, et KOVidel ei ole tihtipeale oskust ega teadmisi, kuidas seda teha. KOVid vajavad kahanemise ja sellest tulenevalt linna elluäratamisega seotud vajaduste teadvustamisel tuge. Seda saavad teha kõrgkoolid. Tuleb aidata mõista, milliseid teadmisi-oskusi on vaja, et tabada ära probleem – kahanemine – ning töötada välja ja rakendada sobivad lahendused. Kõrgkoolid on abiks KOVide nõustamisel ja nendega koostöös lahenduste leidmisel. Samuti tuleks kasuks omavalitsuste omavaheline kogemuste jagamine ja üksteiselt õppimine.

Omavalitsus peaks olema parem kaasaja ja kogukonnale võimaluste pakkuja. Tuleks soodustada kogukondade üksteiselt õppimist ning kaasata kõrgkoolid lahenduste väljatöötamiseks vajalike uurimistööde ja arendusprojektide kaudu.

Lõpuks tuleb tõdeda, et väikelinna elujõu taastamise lahendused pole standardsed, lahendusi on palju ja neid tuleb rakendada vastavalt olukorrale. Kahanemist tuleb tunnistada, sellega tegeleda: seda tuleb arengudokumentides käsitleda ning koostada tegevusplaan. Kohalikud elanikud tuleb teadlikult kaasata, nad võimestada ja kokku viia. Ära ei tohi unustada sedagi, et ka KOVid vajavad kõige sellega toimetulekuks ja elanike kaasamiseks tuge ja nõu.

Artikkel põhineb autori 2021. aasta kevadel kaitstud Tallinna ülikooli linna­korralduse õppekava magistritööl „Kogukond ja väikelinna taas­elavdamine Türi linna näitel“ (juhendaja Tarmo Pikner).