Eesti tudengite animafilmid tulevad põhiliselt Eesti Kunstiakadeemiast, kus 2006. aastal avati animatsiooni osakond, juhendajaks Priit Pärn. Aga animafilme on valminud ka mujal, eelkõige EKA stsenograafia osakonnas, kus nukufilmide tegemist on juba aastaid õpetanud Riho Unt, ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus on loenguid pidanud Rao Heidmets. Seekord on programmis esindatud ka ühe London College of Communication’is õppiva Eesti animatudengi film (Greet Kallikormi  „Moos”). Lisaks on programmi koondatud mitmed animeeritud muusikavideod noortelt animafilmitegijatelt, kes võiksid vanuse poolest olla tudengid, kuid kes ei ole otseselt ühegi õppeasutusega seotud. Nende hulgas on videoid, mida on juba näidatud MTVs (Chintis Lundgreni „Under Marié – That Dance”), kuid ka päris esilinastusi. Ühe huvitava animaprojekti on näiteks kokku pannud Andres Tenusaar, kelle koordineerimisel on 18 noort kunstnikku animeerinud kümnesekundilised lõigud  Taavi Tulevi muusikapalale „Tuhat”.

Animafestivalil näitamisele tulevas programmis annab uus Eesti animapõlvkond endast jõuliselt märku. Tehniline pool on kohati viimistlemata, kuid eks ole ka see aja märk. Postmodernistlikus kultuuriruumis on sõnum vormistusest tähtsam. On „teravaid” filme, täis irooniat ja sotsiaalset kriitikat, kuid ka lihtsalt visuaalseid pildimänge. On joonisfilmi, arvutianimatsiooni, plastiliinianimatsiooni ning mitmel juhul kokku  segatud animatehnikaid.

Programmis linastuvate filmide ühist teemat või tehnikat ei olegi võimalik välja tuua ja see on iseenesest väga hea ning laseb oletada, et Eesti animafilmi senistele tegijatele on sirgumas mitmekülgne ning loominguliselt avatud järelkasv. Kas esimesed Eestis animafilmihariduse saanud tudengid ühinevad tulevikus mõne senise animastuudioga, siirduvad välismaale leiba teenima või panevad aluse mõnele uuele animastuudiole, eks seda ole näha.

Praegu on stuudiotel ja reklaamibüroodel hea aeg „koort riisuda”. Põhiline, et Eestis tehtaks lisaks animeeritud reklaamidele ja tellimustöödele ikka ka kunstiliselt kõrgel tasemel autorifilme. Siin põgusalt tutvustatud programmi põhjal võib küll loota, et juba paari aasta pärast loeme nii mõnegi tudengi nime rahvusvaheliste filmifestivalide auhinnasaajate nimekirjast.