Soovin Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse kureerimise ettepanekut vaadelda kui võimalust ja väljakutset mõelda uuesti üle ja läbi idee kunstnike ja laiemalt  vabakutseliste loovtöötajate eneseorganiseerimisest ning loomeühingusse kuulumisest. Seda kõike loomulikult tihedas koostöös kunstnikega. Kaasaegne maailm, mis muutub kiirenevas tempos üha indiviidikesksemaks ning konkurentsipõhisemaks, sunnib küsima, mida üldse tähendab olla liitunud kunstnike erialaorganisatsiooniga siin ja praegu, Eestis aastal 2009. Või siis laiemalt: mida tähendab  töötada kunstnikuna endises Ida-Euroopas, esindusdemokraatia ja globaalse kapitalismi tingimustes?

Erialaliitudesse mitte kuuluva sõltumatu kuraatorina huvitavad mind enim järgmised küsimused.

Millised on kunstnikkonna ja ühiskonna suhted ning nende õiguslikud ja majanduslikud alused?

Mida tähendavad tänapäeva kapitalistlikus vabaturusituatsioonis sellised mõisted nagu „kollegiaalsus”, „solidaarsus” ja „ühishuvi”? ‘

Kus lõpeb professionaalne ning algab poliitiline tegevus?

Siin üldjoontes skitseeritud teema peaks puudutama nii erialaorganisatsioonidega liitunud kui ka sõltumatuid kunstnikke, kes käsitlevad oma professionaalseid valikuid ning loomingut kui avalike arutelude algatamise lähtekohta.

Vaatamata sellele, et kontseptsiooni pole lähemas tulevikus võimalik näituseks arendada, ootan kunstnikelt infot nii varem realiseeritud teemaga haakuvate projektide kohta kui ka uute võimalike kunstiprojektide ideekavandeid. Eelistatud on pigem uurimisel ja analüüsil kui emotsioonidel põhinevad ideed ja ettepanekud. Ülimalt oodatud on ka  kunstnikkonna ja kunstiprofessionaalide mõtteavaldused ja arvamused kontseptsioonis „Ühinenud kunstnikud” esitatud küsimuste kohta.

Lisainfo: Rael Artel, kontsepti autor, rael@publicpreparation.org.