Selgunud on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2020. aasta loomingu eest.
PROOSA
Martin Algus, „Tagamaa“
Meelis Friedenthal, „Kõik äratatakse ellu“
Jaan Kaplinski, „Piirpääsukese Euroopa“
Mudlum, „Mitte ainult minu tädi Ellen“
Aino Pervik, „Miniatuurid mälupõhjast“
Piret Raud, „Kaotatud sõrmed“
LUULE
Kristjan Haljak, „Illuminatsioonid“
Hasso Krull, „Tänapäeva askees“
Piret Põldver, „Alati nii järsku“
Peeter Sauter, „Plagiaat“
Joosep Vesselov, „Linna laul“
Tõnis Vilu, „Tundekasvatus“
TÕLKEKIRJANDUS
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Kai Aareleid – Joel Haahtela, „Adèle’i küsimus“; Enrique Vila-Matas, „Bartleby & Co“
Maria Einman – Maurice Maeterlinck, „Näidendid (1889–1896)“
Hendrik Lindepuu – Witold Gombrowicz, „Ferdydurke“; Olga Tokarczuk, „Aja oma atra läbi koolnute kontide“; Marek Krajewski, „Katk Breslaus“; Ryszard Krynicki „Keda ei ole“
Aare Pilv, Rein Raud – Paul Celan, „Tema seljas ratsutas öö“
Tiiu Relve – Rainer Maria Rilke, „Kaks Praha lugu“
Triinu Tamm – Patrick Deville, „Katk ja koolera“; Nancy Huston, „Ingli märk“
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Adam Cullen – Tõnu Õnnepalu „Harjutuste“ tõlge inglise keelde
Anna Michalczuk-Podlecki – Andrus Kiviräha „Mehe, kes teadis ussisõnu“ tõlge poola keelde
Julija Potrč Šavli – Piret Jaaksi „Emme draakoni“, Andrus Kiviräha „Oskari ja asjade“, Kadri Lepa „Loo hiirest, kellel polnud kelku“ ja Piret Raua „Kõrva“ tõlge sloveeni keelde
Vera Prohhorova – Armin Kõomäe „Täiuse“, Arvo Valtoni „Ühe päeva Ivo Schenkenbergi elust“ ja Edgar Valteri „Pintselsabade“ tõlge vene keelde
Danutė Sirijos Giraitė – Maarja Kangro „Klaaslapse“, Jaan Krossi „Kolme katku vahel“ I ja II osa ning A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ V osa tõlge leedu keelde
Jouko Vanhanen – Jaan Krossi „Maailma avastamise“ ja „Taevakivi“ tõlge soome keelde
Mõttekirjanduse tõlge
Ants Paikre – Lev Šestov, „Potestas clavium“
Margus Ott – Gottfried Leibniz, „Valitud kirjad ja tööd“
Krista Simson, Mall Ruiso – Vassili Kandinsky, „Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis. Punkt ja joon tasapinnal“
Toomas Rosin, Kersti Unt – Marshall McLuhan, „Gutenbergi galaktika. Trükisõnainimese kujunemine“
Jaan Ross – Theodor W. Adorno, „Uue muusika filosoofia“
Hendrik Lindepuu – Leszek Kołakowski, „Müüdi kohalolu“
LASTEKIRJANDUS
Maarja Kangro, „Isa kõrvad“
Triinu Laan, „Luukere Juhani juhtumised“
Juhani Püttsepp, „On kuu kui kuldne laev“
Piret Raud, „Juurtega aed“
Reeli Reinaus, „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“
Anti Saar, „Suur koogitegu“
ESSEISTIKAAUHIND
Jaan Kaplinski, „Eesti, estoranto ja teised keeled“
Jan Kaus, „Homme tuntud avarus“
Hasso Krull, „Imelihtne tulevik“
Joel Sang, „Mäng versus äng“
Elo Viiding, „Mina kõnelen kirjandusest“
ARTIKLIAUHIND
Luule Epner, „Kultuurilugu ja kujutelu. Tähelepanekuid Andrus Kivirähki loomingust“ (Looming, nr 8)
Õnne Kepp, „Eesti vaimulik laululuule“ I–II (Looming, nr 6 ja 7)
Indrek Ojam, „Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht“ (Keel ja Kirjandus, nr 4)
Henrik Sova, „Semantiline pragmatism Ene Mihkelsoni proosas“ (Keel ja Kirjandus, nr 7)
Elle-Mari Talivee, „Ühistransport eesti kirjanduses“ (Keel ja Kirjandus, nr 6)
Mart Velsker, „Muutunud laul“ (Gustav Suitsu raamatu „Nii tuli õhtu“ saatesõna)
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Irina Belobrovtseva, „Леонид Зуров. В тени Бунина“ / „Leonid Zurov. Bunini varjus“
Larissa Joonas, „Человеческое кино“ / „Inimkino“
Igor Kotjuh, „The Isolation Tapes. Стихотворения и заметки“ / „The Isolation Tapes. Luuletused ja märkmed“
Ljudmila Loginova-Kazarjan, „Стихотворения. Дневник 2011–2020“ / „Luuletused. Päevik 2011–2020“
Jelena Skulskaja, „Мой ненаглядный друг“ / „Mu armas sõber“; „После четвертого сюжета“ / „Pärast neljandat süžeed“
Mihhail Stalnuhhin, „Поводырь“ / „Juht“
Proosa- ja luuležüriisse kuuluvad Sirje Olesk (esinaine), Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi; ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse Ene-Reet Soovik (esinaine), Siiri Kolka ja Aet Varik; mõttekirjanduse tõlke žüriisse Martti Kalda (esimees), Siim Lill ja Alvar Loog; lastekirjanduse žüriisse Jaanika Palm (esinaine), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo; artiklite ja esseistikaraamatute žüriisse Tiit Hennoste (esimees), Agnes Neier ja Piret Viires; venekeelse kirjanduse žüriisse Ekaterina Velmezova (esinaine), Aurika Meimre ja Olesja Rotar. Näitekirjandust hakatakse auhindama üle kolme aasta ning vabaauhinna kategooriast on loobutud.
Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2021.