Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, eesti disaini käilakuju ning Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Bruno Tomberg. Bruno Tomberg sündis 29. III 1925 Pärnus. Peagi koliti Tallinna, kus pärast keskkooli lõpetamist 1944. aastal alustas Tomberg tööd joonestajana ja asus tudee­rima arhitektuuri Tallinna Polütehnilises Instituudis. Varsti liikus Tomberg edasi Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituuti, kus õppis aastatel 1945–1950 ruumikujundust ning 1949–1956 töötas samas arhitektuuri- ja ruumikujundamise kateedri õppejõuna. Aastatel 1950–1954 oli Bruno Tomberg tegev Moskvasse rajatud üle­liidulise põllumajandusnäituse Eesti paviljoni sisekujundusmeeskonnas. Tomberg andis ka näo eesti tarbekunstinäitustele, mis toimusid Helsingis (1960) ja Leningradis (1964). Olulisi näitusekujundusi oli teisigi. Kaaluka tellimustööna tõuseb esile 1952. aastal Kremli Georgi saali valge klaver, Kremlisse jõudis ka intarsiatehnikas kapp „Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäev“.

1953. aastast kuulus Bruno Tomberg Kunstnike Liitu, täites seal hiljem mitmesuguseid kohustusi ning esindades eesti autoreid ka üleliidulistes organisatsioonides. Seejärel pühendus Bruno Tomberg Kunstitoodete Kombinaadis sisearhitektuurile. Tema projektide seas on näiteks KuKu klubi (1957), ja 1958. aastal valminud hotelli Palace, Tallinna Moemaja ja Pärnu sanatooriumi interjöörid. Modernistlikest disainilahendustest on kõnekad nii geomeetrilise kompositsiooniga elavailmelised rüiutehnikas vaibad, kohalike sugemetega mööbel, nahkköited, väljaannete kujundused kui ka näiteks paljudesse kodudesse jõudnud Volta elektriradiaator Termo-2 (1974). Mitmed Bruno Tombergi teosed on vaatamiseks väljas Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis.

1964. aastal naasis Bruno Tomberg südamelähedasele õppejõutööle ning 1966. aastal alustas ERKIs uudse eriala – tööstuskunsti ehk tänapäevases mõttes disaini õpetamisega. Tomberg mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt dekooriga tegelevaid kunstnikke, vaid masstoodangusse sobivaid ja tehniliselt keerukamaid lahendusi pakkuvaid tegijaid. Siiski kutsus ta üles aduma, et disain väljendab ka mõtte- ja elulaadi. Paljud diplomitööd olid Nõukogude aja plaani­majanduse tingimustes julged, tehnoloogiliselt innovatiivsed ning moodsa stilistikaga. „See oli aeg, mil isegi modernistlikke väärtusi ja ideid tähistav sõna „disain“ oli Eestis keelatud. Tööstuskunsti kateeder oli kohaks, kus lehvis vaimustus uuest erialast ja usk selle võimesse muuta meid ümbritsev paremaks ja elamisväärsemaks. Siia olid kutsutud õpetama edumeelsed ja radikaalsed õppejõud, kes ei kartnud vastanduda valitsevale tagurlikule õhustikule. Aukartus Bruno Tombergi vastu oli sügav ja ehtne kõikide tudengite seas, põhjuseks tema tohutu eruditsioon, pühendumus osakonnale ja erialale ja säravad kõned,“ on meenutanud Tombergi õpilane ja hilisem kolleeg, disainer Heikki Zoova.

Teoreetiliste huvide ja valgustusliku vaimuga haridusentusiastina tõlkis ta tudengite tarbeks erialast kirjandust. Raamatuna on ilmunud Nikolaus Pevsneri „Kaasaegse disaini pioneerid. William Morrisest Walter Gropiuseni“. Bruno Tomberg juhtis tööstuskunsti kateedrit (professor aastast 1979), hilisemat disainiosakonda (pausiga) 1993. aastani. Bruno Tombergi eestvedamisel sündis ka 1969. aastal alguse saanud näitusesari „Ruum ja vorm“, kus ärgitati sensatsioonilisena tundunud viisil kavandama eksperimentaalset keskkonda ja esemeid. Ta oli üks neid, kes andis kolleegiumi liikmena suuna moekat kujundust tutvustavale Nõukogude perioodi kultuslikule almanahhile Kunst ja Kodu. 2006. aastast antakse välja Bruno Tombergile pühendatud eesti disaini auhinda „Bruno“.

Korüfee ise on pälvinud mitmeid tunnustusi – Eesti NSV teenelise kunstitegelase tiitli (1965), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1995), elutöö eest Kristjan Raua nimelise preemia (2003) ja Valgetähe III klassi teenetemärgi (2005). Bruno Tombergi jäädakse mäletama kui disaini­õppele alusepanijat, mentorit ja inspi­reerijat.

Bruno Tombergi ärasaatmine toimub laupäeval, 30. I kell 14 Tallinna Metsakalmistu kabelis.

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Disainikeskus

Eesti Disainerite Liit

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Sisearhitektide Liit

Eesti Tarbekunsti- ja Disaini muuseum

Kultuuriministeerium