Filmisaalis Federico Fellini sümbolistlik, sürrisugemetega ?8½? ning Luis Buñueli ja Salvador Dalí sürrealismi suurteosed ?Andaluusia koer ? ning ?Kuldajastu?. Manifesti peomeeleolu eest vastutavad DJ-d Siim Nestor, Juhan Ulfsak ja Rain Tolk.
André Breton manifesteerib: Moes olev absoluutne ratsionalism võimaldab vaadelda ainult fakte, mis otseselt sõltuvad meie kogemusest. Seevastu loogika eesmärgid kaovad meil käest. Ei tasu lisadagi, et ka kogemuse piirid on määratud. Ta tiirutab puuris, kust teda on üha raskem välja saada. Pealegi toetub ka kogemus vahetult kasule, ka teda valvab terve mõistus. Tsivilisatsiooni lipu all, progressi ettekäändel on suudetud vaimust pagendada kõik, mida võib pidada ebausuks või kimääriks, ning kuulutada tühiseks iga tõeotsimisviis, mis ei vasta kasutusel olevale.
Mäss ühiskondlike konventsioonide ja ahistavate tavade vastu, vastutus vägivalla kui põhimõttelise mässu eest, hallutsinatsioonid ja illusioonid, mumifitseeritud piiskopid, irratsionaalne fantaasiamaailm, ?Illumineeritud naudingud?, loobumine silmakirjalikkusest, täielik teadlikukssaamine oma tõelisest loomusest, luule kui eluviis ? vaimu aktiivsus, kujutlusele andumine, ?mitte teha kunsti?, seksuaalsed instinktid ja surmatunnetus, psüühiline automatism, kaks mädanevat eeslit klaveril, ?Ceci n?est pas une pipe?, ülim meelevaldsus ja vastuolulisus, juhuslikkusele orienteerumine, ?Narkissose metamorfoos?, müüt on reaalsus, kujutlusvõime stimuleerimine tähenduse leidmisel, vaimne revolutsioon, unenäolisus, elu ja kunsti vaheliste piiride kaotamine, spontaansus, egotsentrism ja esoteerilisus, taotlus luua uut maailmavaadet, superreaalsus.
?Manifest? on öö kultuurigurmaanidele, mis pakub külalistele alternatiivse peoelamuse. Gurmaanidel on kõrini labasusest, nad ihkavad intellektuaalset ajaveetmisvõimalust. Õhtu jooksul suigutatakse pealtvaataja sisemuses pesitsev kultuurinälg sügavasse unne, et see võiks temas peagi taas tärgata ning nõuda enamat, paremat.
Seekordse ?Manifesti? eesmärk on pakkuda sürrealistlikku, delikatessidest koosnevat õhtusööki läbi luule-proosa-performance?i-muusika-filmi. Esinejad interpreteerivad sürrealismi kasutades erinevaid väljendusvahendeid. Nad viivad oma reaalsuse publikuni, olles samas subjektsed pealtvaatajate suhtes. Nad käituvad kui kokad, kelle roog valmib tihedas interaktsioonis valmistatava enesega. Kultuurigurmaanide nälja kustutamine on garanteeritud.
Võimalikkuse ängistavat küsimust ei teki enam; lase end juhtida, sündmused ei salli viivitamist. Sul ei ole nime. Kõik on käsitamatult kerge.
