1944. aasta sügisel jätkasin õppimist Kaarli puiesteel asunud Tallinna Muusikakooli II kursusel samal erialal. Sellise nimega õppeasutus oli just siis moodustatud konservatooriumi kõrvale (õieti ette) Nõukogude Liidus kehtiva süsteemi järgi. 1947. aasta kevadel teadsime koos viie kaasõpilasega, et olime lõpetanud Tallinna Muusikakooli esimese lennu.

Pärast õpinguid Moskvas asusin 1955. aastal tööle Tallinna Muusikakoolis, mis selleks ajaks oli konservatooriumist ka territoriaalselt eraldatud ja kolinud endise konservatooriumi taastatud hoonesse, kus asub praegugi. Hulk aastaid hiljem sai kool Georg Otsa nime. Nüüd aga peetakse selle kooli 85. aastapäeva! Mis alusel?

Otsa-kool (mis tobe nimi!) võiks oma sünnitunnistuse ette näidata ja auga tunnistada, et on praegu 60aastane, seega tõepoolest uhke juubilar!

Kurioosumina on olemas, nagu peabki, veel teine Vale-Dimitri. Nimelt juubelit peab veel üks Tallinna muusikakool, n-ö Mitte-Otsa-kool, kes arvab, et just tema on kunagise muusikakooli mantlipärija. See on Narva maanteel asuv endine Tallinna Lastemuusikakool, samuti 60aastane. Aga kui juba staatus muutunud, võiks ta ennast nimetada palju ilusama ja õigema kohanimega ? Kadrioru muusikakool (nagu seda on Nõmme, Lasnamäe või Viimsi muusikakool). Ehk oleks temal loogilisem tähistada nüüd hoopis konservatooriumi alluvusest pääsemist (1954) ja pidada omaette kooliks saamise uhket 50. aastapäeva!

Lugupidamisega kõigi nimetatud, nimetamata ja ümbernimetatud muusikakoolide vastu, neid juubelite puhul õnnitledes