Eesti Kunstimuuseumi direktor
Mis muutub Eesti Kunstimuuseumi elus, rollis ja tähenduses, kui Kumu valmis on saanud?
Täna 85-aastaseks saav Eesti Kunstimuuseum on aastakümnete jooksul kandnud endas väärtusi, mis on olulised Eesti rahvuslikule identiteedile. Need aastakümned on oma olemuselt äärmiselt eriilmelised, kuid üheks neid läbivaks ihaluseks on olnud igatsus kunstile loodud hoone järele. Olen veendunud, et nii nagu minagi, pole eelmised põlvkonnad silmas pidanud hoonet kui eesmärki omaette, vaid kui vahendajat, säilitajat, võimaldajat, vaimse keskkonna loojat.
Täna võime tõdeda, see eesmärk on saavutatud. Kunstimuuseumi roll tänases Eestis on suuresti muutunud, kui võrrelda aastakümnete-taguste aegadega. Rahvusliku identiteedi pidulikust kandjast on saanud kultuuriinstitutsioon, mis tuleb muuta sisuliselt atraktiivseks ja majanduslikult efektiivseks, tulla turule ja konkureerida ahvatleva lõbustustööstuse ja massikultuuriga, säilitades seejuures oma vaimse palge, ja leida oma väärikas koht. Sellised muutused ei toimu üleöö. Need protsessid on keerulised ja valulised, mida ilmekalt illustreerib tänane Eesti kunstielu tervikuna.
Kindlasti on kunstimuuseumi ambitsioon olla rahvusvaheliselt aktsepteeritud kunstielu keskus. Kuid kas selle unistuse täitumiseks on üldse mingitki objektiivset eeldust? Euroopa Liidu ääreala suhteliselt tundmatu väikeriigi piiratud majanduslikud võimalused, üha vähenev ja vananev elanikkond, ühiskonnas ja kunstielus valitsev sallimatus ja väärtushinnangute nihestus ei ole kindlasti eeldused rahvusvahelise tähelepanu äratamisel. Rahvusliku kunstipärandi hoidja ja uurijana jätkab kunstimuuseum oma traditsioonilist rolli. Hoopis keerulisem on kaasaegse muuseumi toimimismudeli väljatöötamine, mille puhul on kindlasti abi rahvusvahelisest praktikast ja teooriast. Paraku jõuame positiivse tulemuseni ainult siis, kui oskame õigesti hinnata meid ümbritsevat reaalsust siin ja praegu. Samas peab olema julgust asuda seda reaalsust muutma, unustamata eneselt aeg-ajalt filosoofiliselt küsida: miks ja kellele?
Eesti Kunstimuuseumi uue hoone valmimisega muutub kunstimuuseumi töökorraldus üpris palju, sest uus muuseum koondab endasse kõik hoidlad, mis seni linna peal laiali, ja võimaldab kõige kaasaegsemat töökorraldust kogu muuseumis.
EKMi organisatsiooni ümberkorraldamisega oleme tegelenud ligi kaks aastat ehk siis sama kaua, kui meil oli reaalselt teada, et uus muuseum ka ehitatakse. Sellised protsessid ei toimu üleöö. EKMi filiaalidest jäävad edasi tegutsema Kadrioru lossi väliskunstimuuseum (koos Mikkeli muuseumiga), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum, Kristjan Raua majamuuseum, juurde tuleb Kumu; tegevuse lõpetavad Rüütelkonna hoone ja kunstimuuseumi näitusepind Rotermanni soolalaos. Uued töökohad tulevad KUMUsse, sellekohased konkursid kuulutatakse ka lähiajal välja.