Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb paljude maakondade elanikkond järgmise veerandsajandi jooksul kolmandiku võrra.1 Linnastumisest tingitud ränne mõjutab eelkõige väikeasulaid.2 Kuna need ei suuda konkureerida suurlinnadega, kahaneb seal elanikkond, kuivavad kokku teenused ja langeb elatustase. Seesugune kuvand ei meelita ligi uusi elanikke ega ettevõtjaid. See on rände üks pool. Migratsioon on aga mitmesuunaline ning vaatluse alla tuleb võtta nii sisse- kui ka väljaränne.
Riigisisese rände kõrval on aina olulisem ka piiriülene liikumine. Sõjalised konfliktid, rahvaarvu kasv ning kliimamuutused on kogu maailmas päevakorda tõstnud rändekriisi. Maailmas on praegu üle 70 miljoni ümberasustatud inimese. Märgatavalt on rahvaste ränne suurenenud just viimastel aastatel ning toonud abivajajad ka siia, meie kanti.3
Sisseränne võib olla üks abinõu leevendamaks rahvastiku kahanemisest ja tööjõupuudusest tingitud väikelinnade muresid. Kui suurendame sisserännet Eestisse, osutaksime abi inimestele, kes seda enim vajavad. Töö- ja õpirändega saabujate kõrval on osa inimesi sunnitud oma elupaigast lahkuma julgeoleku kaalutlustel. Pagulaste kaasamine ja põimimine Eesti ühiskonda ja tööellu on väga vajalik, kusjuures mitte ainult neile, vaid ka meile endale. Skeptitsism seoses sisserändajatega pole aga siinmail võõras. Sisserände ja globaliseeruva maailmaga aitaks kohaneda kultuuriliste teadmiste suurendamine, sealhulgas tihedam kokkupuude teiste kultuuride ja kommetega.4
Ränne kui lahendus
2016. ja 2017. aasta Eesti inimarengu aruande „Eesti rändeajastul“ keskmes on rändepööre: leitakse, et sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Kui seni oli tähelepanu all olnud väljaränne, siis praegu tuleb näha sisserändes ressurssi ning õppida seda ära kasutama. Eesti rahvastik kahaneb ning see jääb nii ka sündimuse paranemise korral: põhjus on eakate suur osakaal rahvastikus. Küll aga saab rahvaarvu kasvatada sisserände suurendamisega. 5 Juba praegu kujundab eesti rahvastikku jõudsalt tõusev muude rahvaste osakaal, mis tõestab, et rändepöörde on aset leidnud. Seetõttu on oluline tegeleda sisserännanute lõimumise ja kaasamisega Eesti ühiskonda.
Rännet ei saa nagu veekraani lahti ja kinni keerata, on öelnud Prantsuse majandusteadlane Yann Moulier Boutang. Seda kinnitab ka lääneriikide rändeajalugu pärast Teist maailmasõda. Näeme, et kahaneva rahvastikuga Eestist on saamas sisseränderiik, mistõttu tuleb luua eeldused mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.6 Peame leidma viisi, kuidas pöörata aina suurem rändekriis enda kasuks. Niiviisi aitame inimesi, kes on hädas, ent suurendame ka Eesti majanduslikku võimekust. Siinkohal pakun omalt poolt selleks välja mõned ruumistrateegilised lahendused.
Kogukonnakeskus kui väikelinna lõimumismootor
Iga sisserännanu kuulub mingi etnilise ja keelelise vähemuse hulka. Ühelt poolt tuleb tal säilitada oma identiteet, ent ka kohaneda ning leida koht uues kultuuri- ja keeleruumis. Keel on üks olulisemaid tunnuseid, mis välistab rühma sisekommunikatsioonist välisrühma liikmed, tekitab enamusi ja vähemusi. 7 Seetõttu on just keel ja selle omandamine integreerumisel võtmetähtsusega. Kuidas, kui kiirelt ja millisel viisil seda tehakse, mängib suurt rolli.
Praegu pakutakse pagulastele mõeldud kohanemis- ja tugiteenuseid valdavalt suurlinnades, kuigi paljud põgenikud ja pagulased elavad hoopiski väikelinnades ja asulates. Ehkki sealne elukeskkond võib olla meeldiv, on ilma tugivõrgustiku ning haridusvõimalusteta värskel elanikul keeruline uude keskkonda sisse elada, seda omaks võtta. Seetõttu on vaja luua ruum, kus kohalikel ja uutel tulijatel oleks lihtsam ühist keelt leida.
Digipöördest tuleneva tegevusalade automatiseerimise tõttu on vaja tööjõud ümber koolitada, seda eriti väikelinnades ja maapiirkondades, kus senini on domineerinud põllumajandus.
Ümber- ja täiendusõppe võimaluste loomisel tuleks arvesse võtta, et uute elanike ja kohalike koos koolitamisel toimub muu hulgas ka keelekümblus, lõimumine ning üksteise kultuuri tundmaõppimine. Etniliste gruppide köögikultuur, praktilised oskused ning kultuurierisused rikastavad nii ühiskonda kui ka ettevõtlusmaastikku.
Pakun sujuvama lõimimise ruumistrateegiana välja kogukonnakeskuse, kus tegeldaks rändest tulenevate sise- ja välisprobleemidega. Suurlinnadesse koondunud tugikeskuste kõrval oleks siis kohtumis- ja koolituspaik olemas ka väikelinnades. Kogukonnakeskus on eeskätt väikelinna püsielanikele mõeldud õppehoone, omamoodi kultuurikeskus, kus eestlased ja välismaalased saavad tutvuda üksteise kultuuri, kommete ja oskustega ning harjuda omavahel lävima ja koos looma.
Säärane lõimumismootor peaks asuma mõnes väikelinnas, et suunata uued tulijaid ja Eesti elanikud suurematest linnadest mujale, piirkondadesse, mis on praegu väga monokultuursed. Väikelinnas on sel hoonel potentsiaali kujuneda linna südameks ning tuua kokku väga erinevas eas ning mitmesuguse taustaga inimesed. Just kahaneva rahvastikuga linnades võib sisseränne rahvaarvu suurendada, tuua kaasa mitmekesistumise ja elavnemise. Võttes arvesse pagulaste paiknemist, soodsat elukeskkonda ja avatust sisserändajate suhtes, pakun sellise kogukonnamaja asukohaks Türi linna. Hoone võiks paikneda linna rohevõrgustikus ja olla tihedalt seotud sealsete haridusasutuste ja ametkondadega.
Hoone on üles ehitatud kindlaks otstarbeks kavandatud ruumidele ning neid ümbritsevale n-ö vabale alale, mida saab vastavalt tegevusele mitmeti kasutada ja liigendada. Eriotstarbega ruumid on n-ö kokkupakitavad kuubikud, mida saab kasutada kompaktse suletud ruumina või avada need vabale alale hoone sees ja väljas. Nende vahele jääb potentsiaalne vaheruum, millest võib teha avatud suured saalid või vastupidi – tükeldada selle paljudeks ruumideks.
Töökojad, laborid ja õpitoad on mõeldud ümberõppeks. Köök, kohvik ja õppeköök soodustavad ettevõtlust, seal saab oma kultuuri tutvustada ja koos tegutseda. Söögitegemine aitab keelebarjäärile vaatamata lõimuda. Ka kodus toob enamasti toit pere õhtul ühise laua taha kokku. Hoones on ka ruum linna raamatukogu tarvis, et soodustada õppimist. On veel saunaga garderoob, kuur ja hoidla ning aktiivne hoov, et toetada maja kogukondlikku rolli linnakeskuses. Ilma koridorideta avatud planeeringuga hoone sobib kokkusaamiseks, õppimiseks, loometegevuseks, koos söögitegemiseks, töötamiseks, suur- ja väikeüritusteks.
Kogukonnakeskus võiks olla üks hoone, mitte külalaadne kompleks, sest sel juhul on tõenäolisem, et erineva etnilise taustaga ja eriealised inimesed omavahel kokku saavad ja suhtlevad. Ühe katuse all puututakse lihtsalt rohkem kokku. Hoone välisseinad on kogu ulatuses klaasprofiilist avatavad lükandseinad, et hoones tehtav saaks väliruumi laieneda. Mängleva katuse all paiknev siseruum sulandub seeläbi ümbruskonda. Avatav klaasfassaad tagab nähtavuse ja läbipaistvuse – inimeste tegevuse nägemine kutsub möödujadki sisenema ja osalema.
Seesuguse ruumi loomisega saab tõsta Eesti ühiskonna teadlikkust rändest ja pagulastest ning suurendada sallivust. Sotsiaalsete pingete leevendamiseks peaks ühekorruseline peaaegu olematu välisseinaga läbipaistev hoone igati sobima. Selline ruum räägib avatusest ja toob inimesed ühe katuse alla kokku. Türi linna lõimumismootoriga on arutelu algatatud, ent vestlust tasub jätkata. Kohti, mis vajavad elavdamist ja uut hingamist eri kultuuriga rikastamise näol on veelgi.
Artikkel põhineb sel kevadel kaitstud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistritööl „Ruumiline strateegia kogukonnakeskusele. Pagulaste lõimimine ja väikelinnade elavdamine“ (juhendajad Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis).
1 Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Statistikaameti pressiteade, 29. XII 2019 a. https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077
2 Külade rahvaarv jõudis kaardile. Statistikaameti blogi. 28. V 2019. https://blog.stat.ee/2019/05/28/kulade-rahvaarv-joudis-kaardile/
3 Refugee statistics. The UN Refugee Acency. Kasutamise kuupäev 5. XI 2019. https://www.unrefugees.org/refugee-facts/statistics/
4 Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes, uuringu aruanne. Tartu ülikool, 2016, lk 53 ja 72–74.
5 Tiit Tammaru (peatoimetaja), Eesti rändeajastul. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017.
6 Rände autonoomsuse aktsepteerimine. Eesti kui sisserände riik. Statistikaameti blogi. Kasutamise kuupäev 5. XII 2019. https://blog.stat.ee/2015/06/25/rande-autonoomsuse-aktsepteerimine-eesti-kui-sisserande-riik/
7 Kristiina Praakli, Jüri Viikberg. Eestlased ja eesti keel välismaal. Eesti Keele Sihtasutus, 2010, lk 239–463. https://www.eki.ee/books/eekv/EEKV.pdf