243 ainuüksi harku laagris
243 silmapaari
243 tuksuvat südant
243 elu
243 süüta süüdlast

seegi vaid number paberil
murru laitse klooga
paarkümmend peret ellujäänuid
piisk meres

243
murdosa euroopa sadadest tuhandetest
kindel arv teadmata
kes neid hobusevargaid ja ennustajamutte ikka lugeda viitsis
ritsikad ja inimrämps

vabana sündinud rahvas
suremas vangistuses
ainsaks kuriteoks päritolu ainsaks süüks olla vääriti mõistetud ainsaks veaks olla
vaba

puuri pandud lind ei pidavat enam laulma
meie laulud kõlasid auschwitzis kõlasid harkus kõlavad
siiani

pisarsilmil
gelem gelem
see tee ei saa kunagi otsa
see laul ei saa kunagi otsa

243
siinsamas
pealinna külje all

porajmos
samudaripen
kali trash

laul kõlab siiani
itk ja uus lootus

2. augustil on romade holokausti mälestuspäev. 27. X 1942 hukati Harku laagris 243 Eesti mustlast. Anna Kaare luuletusse põimitud romakeelsed sõnad gelem, gelem („ma läksin, ma läksin“) pärinevad laulust, mida peetakse romade hümniks. Tegu on rahva­viisiga, millele on kirjutanud sõnad kolmes koonduslaagris viibinud Serbia mustlane Žarko Jovanović. Väljendeid porajmos („hakkimine“, „hävitamine“), samudaripen („massimõrv“) ja kali trash („must õudus“) kasutavad romad holokausti nimetamiseks.