Belgia nukunäitleja ja pedagoog Bernard Clair riputas Facebooki seinale tabava karikatuuri. Praeguses kriisiolukorras oleks raske anda täpsemalt edasi teatrite keerulist seisu, aga ka üldse publiku olulisust teatrile. Järsaku serval on ümarpalgile asetatud lai laud, millest moodustub lasteaedadest ja mänguväljakutelt tuttav kiik: see pool, mis on raskem, teeb teisele tuule alla ja kergitab selle üles. Laua ühe otsa peal, sellel, mis toetub maapinnale, istub toolidel publik, kümmekond inimest (täpsel arvul pole praegusel juhul tähtsust). Laua teine ots ulatub üle järsaku serva sügaviku kohale ja sellel vehivad oma kunsti teha neli Hamleti-aegsetes kostüümides näitlejat. Karikatuuril kujutatud hetkel hoiab publiku pool näitlejate otsa veel kenasti kõrgel, kuid ei ole tarvis kuigi elavat kujutlusvõimet, et mõista, mis juhtub, kui mõned vaatajad peaksid kunsttükist tüdinema, püsti tõusma ja minema kõndima.
Mõni päev veel ja käes ongi juuni, kuu, kui taas on lubatud ka teatrietendusi anda ja neid vaadata. Mitte virtuaalselt, vaid tõepoolest elavas esituses, nagu teatrit on tehtud juba hallidest aegadest peale, ning seda nii sees kui ka õues. Sellel leevendusel (nagu valitsus oma korraldusi hellitavalt kutsub) on aga mitu konksu: etenduse korraldaja peab tagama viimastel kuudel nii kuulsaks saanud 2 + 2 nõude täitmise ja teatrisaali täitumus tohib olla maksimaalselt 50 protsenti (vahepealne piirang, et sisetingimustes ei tohi vaatajaid olla üle 50 inimese, otsustati kõrvale jätta ja asendada nii sees kui ka õues 100 osaleja piiriga).
Kui nüüd mõni agar teatrisõber arvab, et järgmisel nädalal tasub piduriided selga panna ja seada sammud lähima teatri poole, siis tuleb tal rängalt pettuda. Vaevalt et juunis eriti madinaks lähebki. Põhjusi on mitu. Leevendusest teatati liiga hilja: teatris juhtub haruharva, et ideest jõutakse lavastuseni vaid nädala või paariga. Juunis on saalihooaeg teatritel niikuinii lootusetult läbi ja keset teadmatust pole nad saanud hakata ka valmistuma suvelavastusteks. Peamine põhjus on aga too 2 + 2, mis tõmbab saalide täitumuse tollest lubatud 50 protsendist veel tublisti kesisemaks ja teeb etenduste andmise rahaliselt mõttetuks. Kui saalis on nii vähe inimesi, ei suuda nad oma kiigeotsa enam maa küljes kinni hoida. Nii et teatritel pole selle leevendusega eriti midagi pihta hakata.
