Eesti filmivaldkonna professionaale koondav Eesti Kinoliit seisis kriisi tulekul silmitsi tõsiasjaga, et tuleb oma liikmete ellujäämise nimel tegutsema hakata. Põhjalikku uuringut ja ettevõetud samme tutvustab kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas.
Kuidas on filmisektoris tekkinud keerulisele finantsolukorrale reageerinud Eesti Kinoliit? Reageerisite vist kriisile üsna operatiivselt.
Jah, eriolukorra väljakuulutamise järel umbes nädala jooksul hakkasime koguma infot selle kohta, millised on filmivaldkonna professionaalide saamata jäänud tulud kriisiolukorras. Suur tänu Music Estoniale, kes oli väga hea töö oma valdkonnas juba ära teinud ja saatnud kõigile loomeliitudele oma küsitluse kokkuvõtte. Selle põhjal oli hästi hea edasi minna. Siis tegime koostööd näitlejate liiduga, kes olid küsimustiku juba valmis teinud ja meie kohandasime selle ka oma liikmetele.
Kas kinoliit uurib asjade seisu filmivallas üldse või ainult liidu liikmete hulgas?
Kinoliidus, aga nii tuleb välja ka asjade seis kogu valdkonnas, sest liikmed on kõik tegevad filmiinimesed. Meie loomeliitu kuuluvad peale viit liiki traditsiooniliste autorite ehk režissööride, operaatorite, stsenaristide, heliloojate ja kunstnike ka grimeerijad, tehnilised töötajad, kostüümikunstnikud, valgustajad, montaažisrežissöörid jne.
Kui suurt osa Eesti filmitööstusest koondab üldse kinoliit?
EFI uuringust tuli välja, et natuke üle kaheksasaja võib olla see arv. Meil on liikmeid 340, aktiivseid omakorda tänase seisuga umbes 250–260 inimest. Kindlasti ei koonda see kõiki.
Milline siis seis teie kaardistamise tulemusel paistab?
Eriolukorra väljakuulutamisega oli selge, et esimene asi, millega filmitegijad end elus hoiavad, kui ei saa kunsti teha, on reklaam – ja need sissetulekuallikad on täiesti kokkukuivanud. Eks filmitüübiti olukord erine. Dokumentaalfilmidega on ilmselt nii, et kogu eelarve on väiksem, aga mingi toetus ja tegevus on jaotunud pikema aja peale. Täispikkade mängufilmidega puhul aga ilmselt rohkem projektipõhine, nii et kui filmi sees ei ole, tuleb end millegi muuga elus hoida. Fakt on see – ja me tegime kunagi sellekohase uuringu –, et režissöörid teenivad pahatihti kõige vähem.
Kuidas te sissetulekute vähenemist mõõtsite?
Nendest punktidest koosnebki meie liikmetele täitmiseks laiali saadetud küsimustik. Kahes osas küsisime, kas tegu on füüsilisest isikust ettevõtja või osaühinguga, millises juriidilises vormis töötatakse. Enam-vähem oli juba ette teada, et suurem osa on osaühingud ja sisuliselt on inimesed loonud iseendale töökoha. Kahjuks nad ei lähe töötukassa kaudu jaotatava palgatoetuse alla sellepärast, et nad ei tööta osaühingus, mis on orienteeritud kasumile ja mille sissetulek aastast aastasse kasvab, vaid sissetulek oleneb sellest, millises etapis filmitegemisega ollakse. See on nüüd eraldi teema, kas need inimesed on kõik ise milleski süüdi, või on see tore, et inimestel on jätkunud ettevõtlikkust, sest muidu poleks meil sellisel kujul eesti filmi, nagu praegu on. Kahe otsaga asi.
Küsisime ka seda, kui suur on viimaste aegade sissetulek ja kui paljude sissetulekut või parasjagu käsil töid on mõjutanud eriolukorra väljakuulutamine. Tulemus tegi päris ärevaks. Mitte küll kõigi puhul, sest filmitegijaid on palju ja töölünki mitut sorti: mõnel on näiteks pooleli sellised asjad, mis ei nõua läbikäimist, näiteks montaaž, aga kahjuks oli ainult üksikuid, kes ütlesid, et praegused olud nende tegevust negatiivselt ei mõjuta.
Oli ju ka ette teada, millised on kinoliidu võimalused maksta hättajäänud filmiinimestele loometöötoetust: kaks korda aastas väljastab kultuuriministeerium meile loometöötoetuste fikseeritud summana 42 209 eurot.
Nüüd palusime juba etteruttavalt maksta ministeeriumil kinoliidule see määratud summa varem välja. Meil oli ka loometoetuste jääk eelmisest aastast võtta.
Kas olete lisaks fikseeritud summale ka midagi juurde saanud?
Seni veel pole, aga kuna liikmete surve kinoliidule on päris suur, saime selle ettemaksu, nii et kokku saame toetada kolmekümmet filmiinimest. Toetus on kuueks kuuks (miinimupalk 584€ + haigekassa).Taotlusi on laekunud umbes nelikümmend. Sellised toetused on riiklikult fikseeritud ja neid on summa piires loomeliidud alati määrata saanud, aga need ei ole mõeldud eriolukorraks. Eriolukorras tuleks kindlasti eelarvet suurendada, sest see on väga hea meede toetamaks filmitegijaid, kes on ajutiselt kaotanud kogu sissetuleku.
Kinoliit on üks väheseid kohti, kuhu saab toetuse saamiseks pöörduda ka eraisik?
Jah, sest kinoliidu liige saabki olla ainult eraisik.
Kas inimene peab toetuse taotlemiseks olema kinoliidu liige?
Jah, kuigi kultuuriministeerium on nüüd selgelt välja öelnud, et ka neil, kes loomeliitu ei kuulu, on võimalik toetust taotleda. Vabakutselise loovisiku loometoetuse reglemendis oli see võimalus ka varem, kuid seda ei öeldud enne nii selgelt välja.
Kui reaalne on toetust saada kellelgi, kes ei ole kinoliidu liige?
Võimalused on võrdsed, aga eks antud olukord on ka meie liikmete arvu kasvatanud. Paljud, kes on liikmeks astumist kaua edasi lükanud, on selle otsuse nüüd ära teinud.
Kuidas kinoliit saab veel filmisektorile abiks olla?
Me oleme püüdnud oma kodulehele üles panna ajakohastatud informatsiooni kõigi toetusvõimaluste, sh Eesti Filmi Instituudi ja kultuurkapitali pakutava kohta. Sealt peaks saama hea ülevaate. Püüame anda suurema tervikpildi kõigist toetustest, mitte ainult meie omadest.