Loovisikute ja loomeliitude seadus kehtib 2005. aastast, sama kaua jagatakse toetusi vabakutselistele loovisikutele, kes on kaotanud oma loometöö eest saadava sissetuleku. Toetus seisneb kuue kuu jooksul makstavas miinimumpalgas, millega kaasnevad ka sotsiaalsed tagatised, sealhulgas loovisikule ilmselt kõige olulisemana ravikindlustus. See on abiraha töötule loovisikule, kelle tegutsemisvorm ei võimalda mahtuda riigi tavapärastesse sotsiaalsete tagatiste mudelitesse. Toetust vahendavad tunnustatud loomeliidud, kuid alati on toetust taotleda saanud ka need loovisikud, kes liitu ei kuulu – selleks on kultuuriministeeriumi eelarves vastav reserv.
Seoses eriolukorraga on valitsusel kavas loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) alusel makstavaid loovisiku toetuse vahendeid kultuuriministeeriumi eelarves neljakordistada: 2020. aasta riigieelarve 1,4 miljonile eurole lisatakse kavakohaselt 4,2 miljonit. Kokku on seega kultuuriministeeriumil koostöös tunnustatud loomeliitudega võimalik toetada kuue kuu miinimumpalga suuruse toetusega 1200 isikut. Peale selle on nii mõnelgi loomeliidul eelmisel aastal välja maksmata loometoetuste arvel kogunenud stipendiumifondid, mille vahendeid kasutatakse eriolukorras samuti loometoetuste maksmiseks. Selleks et eriolukorra aegsed erimeetmed abivajajatele sujuvamalt kättesaadavad oleksid, on ajutiselt täpsustatud LLS sätteid. Muudatused jõustuvad kobareelnõu 169 SE (riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus) väljakuulutamisega alates 22. IV ja kehtivad eriolukorra lõpuni ning kuus kuud pärast seda.
Praegusel ajal räägitakse palju töö eri vormidest, iseendale tööandjaks olemisest ja tööampsudest. Loomealadel tegutsevad paljud juba aastakümneid just nii – tellimusest tööotsani, regulaarse kellast kellani töösuhteta. Kes on siis selle seaduse mõistes vabakutseline loovisik, kes kõnealust toetust taotleda saab? Seadusega on ette nähtud kindel loetelu loomealadest, kus tegutsejad on LLS järgi loovisikud. Need loomealad on arhitektuur, audiovisuaalne kunst, disain, etenduskunst, helikunst, kirjandus, kujutav kunst ja stsenograafia. Vabakutselise staatuse annab töövorm, kus isik ei ole avalikus teenistuses ega tööta töölepingu või muu samalaadse lepingu (mis kindla tegevuse eest tagab regulaarse sissetuleku) alusel. Vabakutseline võib tegutseda nii eraisikuna, FIEna kui ka osaühingu vormis.
Kui tavaolukorras on vabakutselisele toetuse taotlemise eelduseks tulumaksuga maksustatava sissetuleku puudumine taotlemisele eelneval kuul ning toetuse saamise ajal tohib ühes kuus teenida kuni poole miinimumpalga suuruse summa, samuti ei tohi loometoetust saanud isik kahe aasta jooksul toetust uuesti taotleda, siis seoses eriolukorraga otsustati neid tingimusi leevendada. Seadusemuudatus näeb ette, et eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu võib loometoetust taotleda ka isik, kes on viimase kahe aasta jooksul loometoetust saanud, samuti sätestab muudatus ajutiselt teenitud tulu piirmääraks – nii taotlemisele eelneval kuul kui toetuse saamise ajal – ühe miinimumpalga. Tasub tähele panna, et kõikvõimalikud loometööd toetavad sihtstipendiumid ei lähe sissetulekuna arvestusse. Sellega avardatakse loovisikute võimalusi ega karistata täiendava teenistuse leidmise eest keerulistel aegadel.
Taotlusi saab esitada siis, kui selgub, et abi on tõesti vaja – tähtaega selleks ei ole – ja kuigi taotluse menetlemine võtab alati pisut aega, määratakse toetus taotluse esitamisest tagasiulatuvalt. Loovisik, kes on mõne tunnustatud loomeliidu (neid on Eestis 17, nimekiri leitav kultuuriministeeriumi veebisaidilt) liige, esitab taotluse toetuse saamiseks oma loomeliidule. Need, kes liitu ei kuulu, leiavad toetuse taotlemise info otse kultuuriministeeriumi veebisaidilt.
Kuna loovisiku toetus on seadusest tulenev, selgete kriteeriumide alusel makstav avalik toetus, on sellele õigus kõigil vabakutselistel loovisikutel, kes vastavad seaduses kirjeldatud tingimustele ja on esitanud vastava taotluse. Loomeliitude komisjonid, eriolukorra ajal mitteliikmete puhul ka kultuuriministeerium, hindavad vaid seaduse nõuetele vastamist, konkureerima toetusele ei pea. Loomealad ja -liidud ning nende vajadused on väga erinevad. Mõnel alal tegutsevadki peamiselt vabakutselised, teistel erialadel on palju palgalisi töötajaid, mõni loomeala on praeguse kriisi ajal eriti raskes seisus, teistele ennustatakse raskusi alles kaugemas tulevikus. Sel põhjusel ei jagata täiendavalt lisaeelarvest tulevaid vahendeid liitude vahel proportsionaalselt, nagu LLS tavaolukorras on sätestanud, vaid raha suunatakse vajaduspõhiselt laekunud taotluste alusel toetuse maksmiseks neile liitudele, kelle eelarvelised vahendid suure toetusvajaduse tõttu on otsa lõppenud. Kui täiendav raha otsa saab, ei ole kahjuks rohkem toetusi võimalik eraldada – kui just järgmine võimalik lisaeelarve selleks täiendavalt võimalusi ei loo.