Vähem huvipakkuv pole ka tõsiasi, et Eestit külastas järjekordne Stradivari viiul nimega Ruby (1708, Rubiin), mis pärit Chicago Stradivariuse Ühingust ja on kunagi kuulunud sellisele legendile kui Pablo Sarasate. Y.Y. P. Tortelier (1947) on samuti pärit maailma dirigentide eliidist, lõpetas just oma 12aastase tööperioodi BBC Filharmoonia SO peadirigen-dina ning teda ootavad ees angaþemendid Londoni SO, Taani ja Soome RSOga ning edasi Philadelphia, Minnesota, San Fransisco, Baltimore?i ja Montreali SOga. Ilma elulukku süvenemata võis paika panna, et tegemist on maailmakuulsa tðellisti Paul Tortelier? (1914 ? 1990) pojaga, sest sarnasus on kui peeglist pärit. Kuna ta on õppinud nii viiulit kui klaverit ja kompositsiooni (Nadja Boulanger) ning dirigeerimist (Franco Ferrara), siis on ju kõigist eluloolistest aspektidest lähtudes kõrgklass garanteeritud. Kui P. Järvi alustas kontserti Tüüri ?Aditus?ega?, siis Y. P. Tortelier sama patriootlikult Messiaeni noorpõlveteosega (22) ?Les offrandes oubliees?.
Mis viguriga 140-liikmeline sümfooniaorkester Tallinnas lavale mahtus, ei tea, aga Pärnu kontserdimaja suurema saali lava täitsid noored muusikud pilgeni ning ega saaliski vabu kohti polnud. 88 (!) keelpilli: 41 viiulit, 19 vioolat, 16 tðellot ja 12 kontrabassi on see, mis orkestri tohutu suureks paisutas. Sooline võrdõiguslikkus ei maksa aga Euroopa Liidus midagi, seda eriti keelpillimängijate selektsioonis, kus 88-st 65 (!) olid kaunimast soost ning sealjuures 12 kontrabassistist lausa 9 õrnad tütarlapsed. Usun, et Messiaeni noorpõlveteose ettekanne tekitas ka meie dirigentides huvi. Alalõpmata on ju kontserdi avateose leidmisega probleeme ja eestikeelses variandis ?Unustatud ohvriand? on see XX sajandi teos, mis võimaldab nii orkestril ennast väljendada kui kuulajatel sisse elada muusikaõhustikku. Pärnu kontserdimaja suure saali akustika peab hästi vastu ka sellise gigantse SO kõlavõimsusele ning ka tutti fff ei lähe ?lõhki?, vaid paneb diafragma viisakuse piirides vibreerima ja tasakaal pillirühmade suhetes jääb ettenähtud raamidesse.
Ja siis Vadim Repin Brahmsi Viiulikontserdiga. Mul puudub täiskasvanud Repini kogemus, kui selleks mitte lugeda 19aastase noormehe esituses kuuldud Tihhon Hrennikovi kontserdi interpretatsiooni (sel ajal oli Repin nii NLis kui välismaal tema ihuinterpreet).
Pärnu kontserdi algus oli selgelt forsseeritud kõlaga, mis hiljem taandus, et mitte öelda ? võttis kahvatu värvingu ja selleks jäigi. Siin võib oletada mitmeid mõjureid. Esiteks saateaparaadi enneolematu suurus (Brahms oleks kindlasti ehmatanud) ? keelpillide baasiks 8 kontrabassi ja sealt tõusvalt edasi ning esimene kohtumine ELNSO ja Tortelier?ga Eesti väikelinnas. Teiseks puudub mul teave, et see kontsert oleks Repini raudrepertuaaris ðostakovitði, Prokofjevi, Sibeliuse ja Tðaikovski kõrval. Kuigi suuri etteheiteid fenomenaalsele interpreedile ei ole, siis selle superkontserdi ettekandele sobiks ehk hinnang ?normaalne?, aga pisut liiga harilik. Ka muidu nii vabalt impulsiivse (Messiaen, Prokofjev) Tortelier? saatefunktsioonis oli tajutav mõningane manuaalne kramplikkus, mis vihjas solistiga esimese kohtumise sündroomile. Publik aga demonstreeris oma poolehoidu juba esimese osa lõppedes ning lisaks saadi Repini poolt hittvariatsioonid ?Veneetsia karnevalist?.
ELNSO ja Yan Pascal Tortelier? parimaks etteasteks kujunes küll kontserdi teises pooles Sergei Prokofjevi balletisüit ?Romeo ja Julia?. Ka lisapala, sama autori ?Marss? 1921. aastal Prantsusmaal loodud ooperist ?Armastus kolme apelsini vastu? näitas, et noortele muusikutele on Prokofjevi keel väga suupärane. Prokofjevi süidi esitus demonstreeris noorte orkestrimuusikute suurepäraseid individuaalseid võimeid kõigis pillirühmades, eriti keelpillid ja vask, ilma milleta nii soliidne esitus ei ole võimalik. Ka puupillide ansambel leidis ennast Prokofjevi teostes üles, kui esimene kontserdipool lugeda n.-ö. otsingute stardiks. Eesti noortele muusikutele sooviks huvi ja indu orkestri koosseisu pääsemiseks, et Liis Joametsale tulevikus seltskonda pakkuda. Selline kuldaväärt kogemus pagasis kulub tulevases karmis eluvõitluses ära.