Igal aastal räägib Imbi, et see jääb tal viimaseks korraks, et ei teagi, kas enam jaksab ja kas sel mõtet on, aga tänaseni on too ikka vaid jutuks jäänud. Tore on ju näha, kuidas Võtikvere kihama hakkab, kõik end üles löövad, mõisaparki kogunevad, veidi valla- ja maavanemate juttu kuulavad ning siis ka kirjandusest osa saavad. Õhtul toimub kauaoodatud simman, kus kõige kõvemad ikka oma küla pillimehed.

Tänavu tundus kummaline see, et polnud lapsi jalus tuterdamas ? teate küll, kuidas nad ikka säherdustel üritustel pingiridade vahel edasi-tagasi liduvad; suurte jutte ei viitsi ju kuulata ja muud pole suurt teha. Põhjuseks polnud seekord mitte eestimaalaste väljasuremine, vaid ajakiri Täheke. Ilona Martson oli lastele üles seadnud toreda Tähekese laua, kus sai joonistada ja meisterdada.