11. märtsil kuulutati Põlva gümnaasiumis välja 2019. aasta keeleteod ja anti üle tänukirjad.
Aasta keeletegudeks valiti TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge.
TTÜ keeletehnoloogia laboris välja töötatud kõnetuvastussüsteem on tasuta kõigile kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Ottokar Tilk ja Asadullah. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumente dikteerida, kõne- ja videosalvestusi transkribeerida ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhelda. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogid, samuti mitmed Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete automaatseks transkribeerimiseks. Hiljuti jõudis kõnetuvastus riigikogu saali, kus plaanitakse hakata kõnetuvastuse abil automaatselt stenogramme tegema.
vt http://bark.phon.ioc.ee/webtrans/
Tartu ülikoolis loodud neurotõlge on tehisnärvivõrkudel põhinev masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene ning eesti-läti keelesuunal. Keele tuvastamisega saab neurotõlge ise hakkama, määrata tuleb sihtkeel ja stiiliväljund. Neurotõlge oskab parandada ka eesti keele grammatikavigu. Töörühma juhib Mark Fišel ning liikmed on Andre Tättar, Lisa Yankovskaya, Lisa Korotkova, Liisa Rätsep, Maksym Del ja Annika Laumets-Tättar.
vt translate.ut.ee, live.neurotolge.ee
Rahvahääletuse võitis Õigekirjagurmaani Instagrami konto, mille kaudu vahendatakse keelenõu, jagatakse keelehuvilistele uusimaid keelesoovitusi ja teateid keelemaailmast.
vt https://www.instagram.com/oigekirjagurmaan/
Ministritest koosnev žürii tõstis esile veel kaks keeletegu:
140 uut artiklit Vikipeediale ning eesti teaduskeele konverentsi “Eestikeelne ja üleilmne teadus”. Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetajad ja õpilased kirjutasid
Vikipeediasse üle 140 eestikeelse artikli. Teaduskeele arendamise ja sellesuunalise tegevuse vajalikkuse teadvustamise eest on Peep Nemvalts TLÜ teaduskeele keskuse juhatajana konverentse korraldades ja terminiloome teemal artikleid kirjutades seisnud aastaid.