N 12.03.2020 kl 18.00 Tampere Majas (Jaani 4, Tartu)

 Seksipositiivsel vestlusel osalevad psühholoogia doktor, Tartu Ülikooli õppejõud Toivo Aavik ja pereterapeut, psühholoog ning õppejõud Monika Vändra. Vestlust juhib Heidi Iivari. Sissepääs on tasuta. Üritust toetavad Tartu Kultuurkapital ja Tampere Maja.

 1974. aastal ilmus teos, mis tutvustas esimest korda Nõukogude Eestis seksuaalsust igapäevaelu osana ja mitte ainult haiguste või kriminaalsuse kontekstis, nagu avalikus ja ametlikus keelekasutuses kombeks oli. Teatmeteose nimi oli „Avameelselt abielust” (tlk Heino Mikk, Valgus) ning see oli tõlgitud soome keelest (originaal „Sukupuolielämän tietokirja”, 1965). Tsensuuriga võidelnud teose 80 000-ne tiraaž müüdi läbi kahe päevaga, teine ja sama suur tiraaž sama kiiresti. See näitas suurt sotsiaalset vajadust seksuaalsusega seotud teemade järele.

Tänapäeval ei peaks seksist ja seksuaalsusest rääkimine olema enam tabu. Teavet seksi kohta on võimalik kätte saada mitmetest erinevatest allikatest ning seda igale maitsele vastavalt. Meedia ja meelelahutusvaldkonna puhul võib rääkida isegi üleseksuaaliseerimisest. Siiski on seksi ja tundeeluga seotud küsimused ja mured üks tavalisemaid põhjuseid, miks inimesed pöörduvad psühholoogi poole. Millised need küsimused täpsemalt on? Mis toimub tänapäeva eestlaste peas ja magamistubades? Kas seksiga on siiamaani seotud müüte ja hirme, mis takistavad inimesi nautimast oma seksuaalsust? Kas meeste ja naiste seksuaalsuse vahel on erinevusi?

Toivo Aavik on psühholoogia doktor ja Tartu Ülikooli psühholoogia õppejõud, kelle kitsamaks erialaks on inimese seksuaalkäitumine ja -teraapia. Tema väitekiri käsitles eesti keele isiklike väärtuste sõnavara seost sotsiaalselt soovitavate vastamis- ja kasvatusstiilidega (TÜ 2006). Aavik on viimasel ajal uurinud eelkõige partnerivalikuga seotud olusid ja tingimusi. Ta õpetab mitmeid seksuaalsusega seotud kursusi Tartu Ülikoolis ja on Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi juhatuse liige.

Monika Vändra on lõpetanud Tartu Ülikoolis psühholoogia magistrantuuri. Magistritöö raames on ta käsitlenud põhjalikumalt seksuaalvägivalla ohvrite psühholoogilist abistamist. Vändra töötab õppejõuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ning kliinilise psühholoogi ja pereterapeudina Seksuaaltervise Nõuandlas ja E.G.U. Erapraksises. Psühholoogi- ja terapeuditöös puutub ta kokku nii individuaalsete murede kui paarisuhtes esinevate seksuaalprobleemidega. Vändra kuulub Eesti Akadeemilisse Seksuoloogia Seltsi ning Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatusse.