Tallinnas pakkusid Feigelson-Lassmann kava alguseks Francois Couperini viiest palast koosnevat tsüklit ?Pieces en concert?. Mul pole aimugi, milline on teose originaal ? kas ta on viola da gamba ja klavessiin või tðello ja klavessiin, või hoopis midagi muud? Olen kasutanud aastaid tagasi hoopis tðello ja keelpilliorkestri varianti, kuid teos on igatahes prantsuse muusika pärl. Feigelsonile omase ümara tämbriga ja hästi kandva tooniga sobis Lassmanni delikaatne, aga olulist toonitav klaveripartii haruldaselt hästi ning absoluutselt ei peaks häirima hea muusika puhul originaalivõõras koosseis.
Edasised kolm teost olid harva lavale pääsevad teosed soolotðellole, aga seda põnevamad. Jacques Ibert?i ?Ghirlarzana? (kui keegi ütleks, mida see tähendab?) oli kena poeetiline miniatuur ja kontrast järgnevale tulevärgile Isaac Albenizelt Yosif Feigelsoni seades ?Asturias? (?Leyenda?). Selle populaarse virtuoospala faktuurist jätkuks tegemist ka kolmele tðellistile, kuid Feigelson tuli teosega üksinda efektselt toime, pälvides täismaja publiku üksmeelse heakskiidu.
Osavalt ülesehitatud kavas järgnes Albenize tulevärgile Alfred Schnittke ülilakooniliselt vaimukas ?Klingende Buchstaben? (?Helisevad kirjatähed?) ning kontserdi kulminatsioonina Edvard Griegi Sonaat tðellole ja klaverile op. 36. Sonaadi tõlgendus oli ebatraditsiooniline, ent seda huvitavam. Kõhklusi tekitas esimese osa teatav eba-agitato, kuigi griegilik harmoonia pääseb enam maksvusele ja saali akustikagi ei sega seda nautimast. Viimase osaga on alati probleeme, kuna ühildada selles tantsus allegro molto ja samas marcato on tülikas ning eelistatakse allegro moltot. Feigelson-Lassmann toonitasid marcatot ja see oli kena. Teine osa on nagu suurtes sonaatides tavaks tðello valduses ning siin võis veelkord nautida Feigelsoni lauljameisterlikkust kogu instrumendi tämbripaleti ulatuses.
Suurepärane kammermuusikaõhtu lõppes kahe lisapalaga, esiteks Gershwini ?Porgy ja Bess? ja teiseks inglise tðellistist helilooja William Henry Squire (1871 ? 1962) palaga, mille pealkiri jäigi mulle saladuseks. Kes suveperioodil soovib ?Akadeemilist kammermuusikat? Kadriorus kuulata, peab siiski arvestama, et võib ka ukse taha jääda.