Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) veebisait on saanud uue kujunduse. Millistest põhimõtetest lähtusite selle väljatöötamisel? Kas teil oli ka andmebaasi digitaalsel ülesehitamisel eeskujusid?
KKEKi uus veebisait valmis koostöös WWW Stuudio ja disainibürooga AKU. Seal kajastatakse jooksvaid üritusi (tagasiulatuvalt 1992. aastani), kaasaegse kunsti ajakirja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni. Nendes sisuplokkides esitatakse Eesti kunstivälja arengut, ja seda mitte ainult kõige päevakajalisema kunsti lähtekohast, vaid pidades silmas kunsti institutsionaalseid protsesse Eestis ja kaugemal. Veebisaidi kaudu soovime anda võimalikult ristviitelist infot tegevuse ja ürituste kohta, mis kunstiväljal toimub või on toimunud.
Kunstnike andmebaasi loomise eeskujuks on olnud Islandi Kunstikeskuse veebileht, aga ka Eesti Disainikeskuse disainerite ja Music Estonia muusikute andmebaas. Varasema andmebaasiga (nüüd aadressil 2013.cca.ee) võrreldes oleme ära jätnud kunstnike elulood, neid asendab loominguline biograafia, mille puhul oleme jälginud ühtset vormingut. Loomingulised biograafiad on keeleliselt toimetatud, kunstnikega kooskõlastatud, et neid võiksid kasutada kõik, kes kirjeldavad kunstnike loomingut.
Kas KKEK peab endiselt pidevalt täiendatavat arhiivi, kuhu on kogutud nii täielikult kui võimalik kõik, mis praeguses kunstielus toimub? Või ei ole sellel digiajastul enam mingit mõtet?
KKEK on Eesti kunstnike loomingu kohta infot kogunud 1990ndatest, selle aja jooksul on rakendatud mitmesuguseid meetodeid ja seetõttu ei saa öelda, et ülevaade on täiesti lünkadeta. Keskuse ajaloo vältel on rõhk olnud videokunstil, kunstikriitikal, näituste fotodokumentatsioonil või ka kunstnike portfoolio koostamisel, kuid tehnoloogilise arengu tõttu on fookus teisenenud. Algselt koguti infot kunstiajaloolise tellimustööna, mille käigus kirjutati kunstnike loominguline biograafia, koostati tööde dokumentatsioon ja bibliograafia ning see avaldati füüsilise kogumikuna – ainueksemplarina, millega sai vaid KKEKi kontoris tutvuda. Praegu ei saa me sellist eksklusiivsust lubada ja seetõttu oleme välja töötanud digitaalse kunstnike andmebaasi formaadi, mida saab kasutada ükskõik millises maailma nurgas. KKEK ei ole muuseum, meie materjali kogumise ja säilitamise põhimõtted on veidi teistsugused. Kuid varasematel perioodidel kogutud teave on endiselt alles, KKEKis on materjali suurema hulga kunstnike kohta, kui andmebaasis on või hakkab olema. Lähiaja eesmärk on andmebaasi ka vanuseliselt tasakaalustada, et seal oleksid esindatud noored, keskealised ja vanem põlvkond.
