2023
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres.
Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“.
Bioloogi ja tõlkija Lauri Laanisto Sirbis ilmuv sari „Ääremärkusi teaduse vahelt“ on nagu mõnus lonkimine läbi teaduse, kultuuri ja ajaloo labürintide, kus iial ei või teada, kuhu viib järgmine mõttekäänak või milline on järgmine assotsiatsioon, mis omakorda edasi viib.
Muusika-, teatri- ja filmipõllul tegutsev Ardo Ran Varres äratas Sirbis 2023. aastal tähelepanu artiklitega, kus käsitles sõna „helikunst“ problemaatikat.
2022
Sadade 2022. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on Airi Triisberg, Katrin Tiidenberg, Jan Kaus ja Joosep Susi.
2021
Hille Hanso sügavast empaatiast kantud lood aitasid kaasa meie maha jahtumisele kodus ja võõraste toime tulemisele kaugel ning maailm sai natukenegi parem.
Gregor Kulla kirjutab muusikast nii, et tulemus rahuldab ja/või paneb uues suunas mõtlema muusikaspetsialiste. Tema lood köidavad aga ka neid, kes poleks kunagi arvanud, et akadeemiline muusika võiks neid kõnetada. See on haruldane oskus.
Urmas Lüüs on käsitlenud „Oluliste asjade“ alla koondatud lõpulugudes võimu, patuseid, piirituid, sündinud ja ümarikke asju, aga ka vaikivaid koreograafe, akadeemilist õunakooki ja asjalikke inimesi. „Olulised asjad“ ei ole kaugeltki kõik, millest Urmas Lüüs möödunud aastal Sirbis kirjutas. Ta on kõige paremas mõttes interdistsiplinaarne mõtleja, kirjutaja ja ka tegutseja, sest nii kunstis kui ka elus on kõik seotud.
2020
Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor doktor Aveliina Helm avaldas Sirbis arvamuslugusid ja analüüse, olles ökoloogi, loodusteadlase ja looduskaitsjana kõlav eestkõneleja antropotseenis haavatud ja hääletule loodusele.
Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant, luuletaja, õpetaja, raamatukaupmees ja kultuurikorraldaja Siim Lill avaldas Sirbis seitse säravat arvustust ja esseed kirjanduse, sotsiaalia ja kunsti valdkonnas.
Tartu ülikooli majanduse kvalitatiivuuringute kaasprofessor doktor Eneli Kindsiko pidas Sirbi veergudel vaprat ja valgustavat võitlust teaduse rahastamise ning kõrghariduse korralduse parema tuleviku nimel.
Tallinna ülikooli võrdleva poliitika dotsent doktor Tõnis Saarts aitas lugejail Eesti ühiskonda ja poliitikat paremini mõista rahulike, süvenevate ja erahuvidest puutumata põhjalike analüüsidega, nagu ta seda on teinud juba paarkümmend aastat.
2019
Karin Paulus valgustas Sirbi lugejaid artiklitega Tallinna avaliku ruumi kujundamisest ja puuduvast teadlikust identiteediloomest.
Janek Kraavi jätkas lõppenud aastal mitme looga artiklisarjas „post-sõnastik“ popkultuuri süvahoovuste analüüsi.
Mele Pesti teemaring on Sirbis olnud lai, mullu jäid tema vaatevälja teemad Ladina-Ameerika eluolust ja kultuurist ning tõlkija argimuredest kuni inimese identiteedimuutusteni lapsevanema rollis.
Ragne Kõuts-Klemm analüüsis uuringutele tuginevas kolmes artiklis Eesti ajakirjanduse hetkeseisu ja tuleviku väljavaateid.
2018
Gregor Taul, „Elitaarne näitus“, „Monumentaalsus kuubis luubi all“, „Performatiivse monumendi sünd“, „Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi?“
Mikael Raihhelgauz, „Kuidas ühiskond on?“, „Slaavi-eestlase valikud“, „Sihvkakoorte dilemma“, „Jälle see onu …“
Ülo Niinemets, „Monsato dokumendid“ I-IV, „Mis on herbitsiid glüfosaat?“, „Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis?“
2017
Heili Sepp, esseed, mis tekitavad humanitaaris aukartust ja imetlust.
Mihhail Trunin, kirjutistes pakub peale kõrvaltvaataja värske pilgu aga põnevust veel eesti kirjanduse kõrvutamine vene ja maailma kirjandusega, eraldi on põhjust esile tõsta autori värsitehnika analüüsi.
Johannes Saar, vaatleja, kes on marssalikepikese (loe: virvatulukese) vahetanud postkolonialismi ja teisi väärnähtusi lahkavate paksude raamatute vastu; saab aru, mida loeb, ning teab, mida ja kuidas loetust oma käsitlustes kasutada.
Rebeka Põldsam, kindlasti feminist, aga tema tekstidest hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale.
2016
Marta Bałaga, häbematult legitimeerinud popkultuuri ja toonud selle veidi ujuva definitsiooniga nn kõrgkultuuri kõrvale.
Jüri Reinvere, terav ühiskonnakriitika, sageli ka isiklikule kogemusele toetuv, aga siiski kaalutletud.
Mari-Liis Sepper, sõnad on Sepperile täht-tähelt tähtsad, ja mitte ainult töövahendina, sest keel loob maailma ning mõjutab mõtteviisi.
2015
Margus Ott, väestaja ja mõtestaja.
Märt Väljataga, Eesti mõtte- ja ideeilma mõjutaja.
Aare Tool, Missioonitundlik muusikast mõtleja.
2014
Ave Randviir, „Kas videomängud on kultuur?“
Aro Velmet, „Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast“, „Sinu peas on tuumarelv“, „Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv“, „Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks“, „Lugu dokumentideta mehest“, „Massilise veebipõhisuse ohud“.
Tuul Sepp, „Haridus kui paabulinnu saba“ (koos Peeter Hõrakuga), „Monogaamia evolutsioonist“, „Võidu- ja kaotusejadad“, „Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus“, „Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused“, „Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles“, „Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon“ ja „Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia“.
2013
Eero Epner, näitleja Taavi Eelmaast „Brutaalne prints” ja koreograaf-lavastajast Mart Kangrost „Hetkelisusest sündiv vabadus”, põhjalik käsitlus kunstnik Mark Raidperest tema näituse „Kahju” („Damage”) taustal „Subjektsuse naasmine”.
Hent Kalmo, „Olukorrast Euroopas”, „Saksamaa naasmine püünele”.
Lembit Liivak, põhjalik Ben Okri, Pascal Mercier’, Carlos Ruiz Zafóni, Orhan Pamuki, Joris-Karl Huysmansi, J. G. Ballardi, Julian Barnesi ja Patrick White’i loomingu käsitlus.
2012
Mati Hint, kaks pikemat ajalooteemalist esseed: üks Sofi Oksaneni eestindatud romaanist ning Oksaneni varasematest tõlgetest ja nende kohati veidrast vastuvõtust Eestis, teine Teise maailmasõja kannatustest ja õudustest sakslaste ja muude rahvaste pilgu läbi.
Elli Soolo, Elo Viidingu luulekogu „Kestmine” eredalt isikupärane ja demonstratiivne ebaakadeemilise arvustus. Indrek Hirve luulekogu „Tiivavalu” arvustus.
Kerri Kotta, „Portreteerides klassikut” „Mozart ja Salieri – mõned kasutamata võimalused” ja „Elleri suured ja väikesed sümfooniad”.
Anto Veldre, artikliseeria infoühiskonna ketseri vaatenurgast e-ühiskonna, e-riigi ja digitaalse kultuuri ootamatutust külgedest avamine.
2011
Paavo Matsin, „Naabob Mutt” ja „Elektronsõnum luuletajalt”.
Kristel Pappel, 11 kirjutist laial aja- ja teemaskaalal Purcellist Aribert Reimannini, barokiakadeemiast Aix-en-Provence’i festivalini.
Donald Tomberg, 23 artiklit.
2010
Karin Hallas-Murula, erudeeritud, hea tausta- ja kontekstitundine, selge ja täpne sõnastus, „Maja platsi ääres”, „Protsendiseadusest 1930. aastatel ja täna” ja „Euroopa parim arhitektuur”.
Mihkel Kunnus, kirjutised tekitavad harjumatult jõulist resonantsi, emotsionaalseid reageeringuid imetlevatest hukkamõistvateni, „Stepihundikutsika dialoogi ihkav monoloog. Uue põlvkonna arvustus”.
Alvar Loog, kirjutas ta lõppeval aastal Sirbi veergudel neli arvustust, mis torkasid silma nii asjatundlikkuse kui ka nauditava keelekasutuse poolest. Sekka paar lugu muusikateatri ja kirjanduse vallast.
2009
Meelis Oidsalu, teatrikriitika.
Jaak Tomberg, süvenenud käsitlused Andrus Kasemaa luule, Aleksei Gastevi „Töölislöögi poeesia”, Eneken Laanese „Lepitamatute dialoogide” ja kirjandusloo kohta.
Mart Kivimäe, kelle algupärast marxismi ja ajalooteaduse ning poliitika vahekordi vaatlevad kirjatööd ei lase mugavatel käibetõdedel põhjaliku uurimise ja mõtlemise asemele astuda.
2006
Toomas Boltowsky, „Tõlkeraamatute häda ja viletsus. Lugeja haarab kivi“.
Kaur Garšnek, parim noorautor, muusikaelu alternatiivsed äärealad, nt inimese ja masina sümbioos, muusikaliste tulesammaste tähendustasand.
Tiit Hennoste, kirjutab nii, et professionaalil on huvitav lugeda, aga ka võhik saab mõttekäigust aru, „Millest kõneleb Noam Chomsky“.
Maris Johannes, „Süüdimatute süüteod“, „Rohelise NO-lase okkaline rada“ (nr 10), „Kes veel Godot’d ootab?“ ja „Pommivöö siidi ja sameti sees“.
Andres Maimik, „Soovin teile häirivat õhtut!“.
Aare Pilv, „Runneli toon ja samm“.
Matti Reimann, Eesti muusikahariduse ja konkursside atmosfääri (nr 45) käsitlemine.
Andreas Trossek, „„Kapitalist“ (sulgudes endasse)“ ja „Kriminaalne enesepilt ja luhtumuslik karistus“ ning vestluse järgi Jüri Arraku kunstist kahasse Eero Epneriga („Arraku kunstil on kaalu“).
2005
Jan Kaus, laia profiiliga kultuurikriitik.
Linda Kaljundi, filmikriitika „Psühhodraama Aasia vallutamisest ehk Maailma lõppu ja tagasi“, „Noh, Lembitu“.
Juta Kivimäe, Sirbi kauaaegne autor, „Meie reliikvia on Lenin”.
Tiiu Levaldi, Eesti muusikaetenduste kajastamise eest.
Ivar Põllu, usaldusväärsed teatriarvustused, „Klassiku saatus“, „Käsikirjad ei põle, koopiad aga küll“, „Tõuseb ja räägib“, „Hea eesti teater“ jt.
Mart Kivimäe, mahukad ajaloofilosoofilised esseed ja arvustused.
Paavo Matsin, Uku Masingu luules ja filosoofia maailmast, evangeeliumidest.
2004
Jüri Lipping, poliitiline filosoofia.
Maria-Kristiina Soomre, järjepidev ja asjatundlik kaasaja kunsti käsitlemine.
Kaarel Kressa, parim noorautor.
Ahto Lobjakas, välispoliitilised kommentaarid, „Liberalismi surm Eestis“ ja „Venemaast messianismita“.
Kristiina Garancis, tantsualased kirjutised.
Rolf Liiv, tasakaalukas vaatlejameel kirjanduskriitikas.
Jaan J. Leppik, eriteadlikult rahulike süvendite, algupäraste seoste ja üllatavate väljakaevete eest.
Heli Vaus-Tamm, kadestamisväärse sihikindlusega käe pulsil hoidmine.
2003
Anu Allas, „Läti uus kunst: formaadist, retoorikast, põlvkonnast“, „Paratamatuse määr“, „Miinusehted“.
Sven Karja, „Kronosed ja Zeusid“, „Ülestähendusi teatripeldiku seinal“, „Meierholdi ja Dodini märgi all“.
Kristel Kiigemägi ja Sirli Ojaste, „Teekond Krossini“.
Jaak Rähesoo, „Ei Euroopale“.
Sven Vabar, „Ämbri õõnes kolin“ ja aasta jooksul ilmunud artiklite eest.
Berk Vaher, „Miks puudutakse grupipildilt“.
Toomas Velmet, kontserdiarvustused.
Märt Väljataga, õhtumaise mõtteloo tõlgete arvustuste eest.
2002
Jaak Allik, „Mida teha Kultuurkapitaliga“ ja teised aasta jooksul ilmunud kirjutised.
Evi Arujärv, aasta jooksul ilmunud publitsistika.
Rait Avestik, aasta jooksul ilmunud teatriarvustused.
Jaakko Hallas, kalmistu- ja kirikukultuuri esseistlikult lummava kajastamise eest.
Joonas Hellerma, meediakriitiliste hammaste kasvatamise eest.
Anders Härm, päevakajalise maailmakunsti isatapjalikust sublimeeriva käsitlemise eest.
Ia Remmel, kasvamine klaveriõhtu peegeldajast üldistusvõimeliseks kontserdiarvustajaks.
Elo Viiding ja Jaanus Adamson, kirjandusliku dialoogi tulise arendamise eest.
2001
Eha Komissarov, „Paleepööre graafikas“, „Uus kunst Peterburis”.
Kalju Kruusa, „Nagu millimallikas vees“ jt kaastööd.
Mari Laaniste, aasta jooksul ilmunud filmiarvustused.
Olev Remsu, rubriik „Euroopa esindamata keeled“ ja meediakommentaarid.
Jaan Undusk, „Isa hääl Undi kõrvus“.
Toomas Velmet, aasta jooksul ilmunud kontserdiarvustused.
Madis Hint, aasta jooksul ilmunud esseistika.
2000
Kai Duske, „Uue Austria teke ja uus Püha Liit“, „Võimatu missioon?“.
Jaak Kangilaski, „UNESCO ja tulevik“.
Andres Kurg, „Kollaaž Linnahalliga“, „Veneetsia biennaal päästmas maailma“.
Peeter Linnap, „Dokumenteerimise sügavusest fotograafias ja filmis“ ja „G nagu Greenaway“.
Uku-Ralf Tobi, päevagi reata dokumenteerimismonumendi eest.
Boris Tuch, Vene teatrite külalisetenduste süvenenud ja kultuuritaustalise arvustamise eest.
Livia Viitol, missioonitundlik publitsistika ja luule.
Allan Vurma, „Kas Don Carlo või Filippo II?“.
1999
Evi Arujärv, esseistlikud käsitlused muusikast, „Kontserdiaasta 98: maastik mäetippude ja sooga“.
Karin Hallas, „Paradigma muutus linnaplaneerimisideoloogias“ ja teised arhitektuuriteemalised artiklid.
Madis Kolk, „Vähekülm Kõiv“ ja „Kui laval on kolm preestrit“.
Andres Langemets, aasta jooksul ilmunud esseistika.
Anneli Mihkelev, kirjanduskriitika, „Hüljatud Europe röövitud Euroopas“.
Mailis Põld, aasta jooksul ilmunud kontserdiarvustused.
Mati Unt, teeneline järjepidevus.
Vaapo Vaher, aasta jooksul ilmunud meediakommentaarid.
1998
Andres Herkel, „Inimese positsioon“ ja muu esseistika.
Ants Juske, „Kas nüüd ka sinu pisarad, Moskva?“ ning „Valgus tunnelis“ jt meediakirjutised.
Anne Lange, „Hazlitt, Hamlet ja kadunud kangelane“, „Kurbade naer“ jt ülevaated angloameerika kirjandusest.
Enn Lillemets, „Hermeetiliselt suletud ruumi mõistatus“ jt kunstikirjutised.
Andres Maimik, „Vaprad ja ilusad debiilikud“, „Sõjaline kasvatus“ jt filmiarvustused ja -esseed.
Ülar Ploom, esseed „Kuidas näha asju: coitus interruptus ja igavene juuni“ ja „Tappa vanaema(sid)“.
Vaike Sarv, „Muusika määratleb kultuuripiire“ jt muusikakirjutised.
Lilian Vellrand, „Valguses ja varjus“, „Majake metsas“ jt teatrikirjutised.
1997, alates 4. aprillist Sirp
Tatjana Elmanovitš, ameerika kinoelu tutvustamine, „Batman ja Robin, amerikaana pärisosa“.
Hasso Krull, artiklid kirjandusteooria, filmikunsti ja kunsti alal, „Surnud mees“, „Aristoteles ning psühhoanalüüs“.
Toomas Siitan, arvustus Vanemuise ooperietendusele „Südamega tehtud „Xerxes““ .
Andrei Hvostov, kommentaarid, „La Francophonie üheülbastuvas maailmas“, „Toimekad inimesed versus kvaliteetajakirjandus“.
Raivo Kelomees, „Elektrooniline kunst Linzi -Tartu Tallinna teljel“.
Paula Sering, arvustused, luule .
1996
Tõnu Õnnepalu
Kärt Hellerma
Mart Kivastik
Jüri Ehlvest
Lauri Kärk
Kristel Pappel
Mai Levin
Eero Medijainen
Triin Ojari
Madis Kõiv
1995
Linnar Priimägi, esseed „Pilt ja skulptuur. Kujutise topoloogia Toomas Volkmanni fotol „Skulptor““ ja „Vaimsed salaliidud. Mare Mikofi „Tristan ja Isolde“ kultuurinähtusena“.
Raivo Kelomees, „Kunstnik ja kriitik“, „Vahtrasiirup ja elektrooniline kunst“ ning Kultuurilehe kunstilisa kujunduslikud ideed ja teostus.
Kaia Sisask, arvutused, „Viirastused Vilde varjus“, „Nägemuslik Nekrošius“, „Maskimäng mustal laval“, „ Pööriöine argimüsteerium Kadrioru jäähallis“.
Erik Linnumägi, arvustused „Lunastuse kummaline kaos“ ning „Unt ja teised mälestuste mälestustes“ , Helend Peebu ja Lembit Eelmäe intervjuud.
Jüri Engelbrecht, teadusfilosoofiline essee „ Kahest kultuurist ja mõistmisest“ jt teadusteemalised artiklid.
Pekka Lilja, Eesti-Soome suhteid kajastavad kultuurikirjutised „Soomepoiste traagiline laul“, „Eesti kajastamine Soome ajalehtedes“ (28. IV), „Keegi teine vöötab sind. Eesti kirikuõpetaja Paul Saare eluteest“, „Valmis Kai Laitise suurteos Aino Kallasest“’ ja „Mauno Koivistoja Eesti“.
Aadu Hurt, kirjandusfilosoofilised artiklid „„Venus karusnahas“ tõlke ilmumise puhul), „Mäng tähendusega (fiction), „Kompuuterpoeesia maailm (fiction)“, „Feministlik reinkarnatsioon“.
Tanel Joamets, muusikaarvustused „Mõtteid kunstist ja XX sajandi klaverimuusika esitustest Tallinnas“, ” Ivari Ilja vapustas Tallinna publikut“ , „Elagu Orient“.
Marko Raat, filmiarvustused „Kurjuses peitub jõud“, „Hääletu vile“, „Tagasihoidlik utoopia, veel tagasihoidlikum reaalsus . Möödunud telehooaja filmikavadest“.
Jaak Klimi, filmiarvustused „Paharet , kuningas ja prügikala . Tipp-TV filmikavast“, „Mängu reeglid”, „Juhuslikkus ja süüdimatus. EVTV ja RTV filmikavast möödunud telehooajal“, „Filmikriitika kiituseks“ .
1994, Kultuurileht
Jüri Ehlvest, novell „Anamnees“
Igor Garšnek, eesti muusika CDde järjekindel tutvustamine.
Rutt Hinrikus, Marie Underi, Artur Adsoni ja Gustav Suitsu kirjavahetuse publitseerimine, aasta jooksul ilmunud kirjutised.
Mart Jaanson, muusikateemalised artiklid Kronos-kvartetist ja Urmas Sisaskist.
Vahur Mägi, intervjuud teadlastega, Ilo Käbin, Valter Rand, Ilmar Talve.
Talvo Pabut, raamaturetsensioonid, minitraktaadid, intervjuud.
Hanno Soans, debüüdipreemia, „Too oma kunsti altarile“.
Heie Treier, artikkel ja intervjuu Thomas McEvilley’ga.
Maria-Kristiina Ulas, vaimukas ja huvitav kaastöö.
Lilian Vellerand, arvustus „Rocco ja tema vennad“, „Põhjas“.
1993
Karin Hallas, „Mida kõike me ei ole ehitanud …“.
Mart Kivastik, belletristikaga piirnev teatri-ja filmikriitika.
Katrin Laur, „Mesilase surma puhul“.
Veiko Märka, uurimuste tsükkel „Lugusid eestiaegsetest suurmeestest“.
Kristel Pappel, „Pariisi märtrid ja komödiandid“, „Armetu armutu maailm“, „Muusikateater liigub siiski“.
Jaak Rähesoo, „„Endla“ oh-aeg“.
Kaia Sisask, „Sõduritest ja saialilledest“, „Müsteerium , mis ühendab“ ja „Kogu tõde fallofoobiast“.
Jüri Talvet, „Pärnu: selle juuli maitse“.
Vaino Vahing, „Kes on kes ja kus“.
Reet Varblane, „Eesti kujutav kunst 1993 . Maal , graafika , skulptuur“.
Kunstipreemia
„Deco“ galerii (Epp ja Tiit Rebane)
Arhitektuuripreemia
Veljo Kaasik
1992
Ants Juske, aasta kriitika ja probleemartiklid.
Lauri Kärk, „Ajaloo paratamatus“.
Mihkel Mutt, Joppenbuchide saaga“.
Leo Normet, „Messiaeni nimi on mustas raamis“.
Toomas Paul, aasta esseed.
Matti Reimann, aasta kontserdiarvustused.
Andres Tarand, „Lootsid Jaanuari jõel“.
Margot Visnap, „Tükk … prepareeritud teatrit?”
Omar Volmer, „Opakad väljamaal ehk ühe Peruu-reisi kroonika“.
Tõnu Õnnepalu, „Kaplinski (Pealekaebus ja ülestunnistus)”.
1991
Mati Unt, „Kuidas nad mässasid , kuidas nad mässavad“.
Maie Kalda, „Ristikivi sammupaar“.
Ann Must, „Maalib . Mõtleb . Kunstnik Peeter Mudist“.
Heie Treier, artiklid ameerika kunstist „Maailmamees Mark Kalev Kostabi — võrokene“, „Kõrge ja madal Ameerika“, „Üle Atlandi Atlantas“.
Merike Vaitmaa, „Mozarti poole … ümber maakera?“.
Linnar Priimägi, „Teatri lävi“.
Mart Kivimäe, “Kas armuõpetusest armutu õpetuseni?“.
Enn Soosaar, „Eesti kirjandus ei ole rippumatu“.
Ingrid Rüütel, „Kultuurikontseptsioon ja rahvuspoliitika“.
Rein Lauks, pikkade artiklite illustratsioonid.
Kunstipreemia
Andres Tolts, näitus „G“-galeriis
Arhitektuuripreemia
Katrin Kask, Põlva hotell „Pesa“, ühiselamu rekonstrueerimine hotelliks
1990, Sirp
Priidu Beier, „Doonori meelespea“.
Igor Garšnek, rubriik „Helikuu“.
Karin Hallas, „Cinema Passage“.
Hendrik Ilves, „Lapiti ja serviti: põlvkonnad versus traditsioon eesti kultuuris ja poliitikas“.
Mart Juur, sari „Eesti luulet läbi segaste aegade“.
Mall Jõgi, rubriigi „Uusi raamatuid Välis-Eestis“ alustamine.
Jüri Kaldmaa, „Tants raadio ümber ehk Inimene , kes võinuks olla“, „Loiuvõitu retrofilm“ ja „Betti Alverita ehk Me suuri surnuid kamandavad kõik“.
Jaan Kaplinski „Poliitika mütologiseerimisest“ ja „Veel Euroopa kultuurist ja tema kahjulikkusest“ .
Käbi Laretei
Mihhail Lotman, „Kas nägija vastutab pimeda eest!“.
Kunstipreemia
Kunstigalerii „Vaal“ kollektiiv
Arhitektuuripreemia
Tiit Jürna, galerii „Vaal“ näitusesaali projekteerimine ja projekti elluviimine
1989, Reede
Lembit Aasalo, „Vändra metsadest Pariisi“.
Karel Haav, „Rahvuse enesemääratlemise õigus ja rahvussuhted“, „Kus otsustatakse rahvusküsimused“, „Koostöö: norm, mitte erand“, „Nägemusi vägivallarežiimide sotsioloogiast“, „Rahvusküsimus: probleemid ja perspektiivid“.
Mati Hint, „Sallimatuse sündroom“.
Toomas Kall, „Raske südamega“.
Ilmar Külvet, „Eesti PEN-klubi tegevus laiendatud alustele“.
Galina Medvedeva, rubriik „Sõna ja sõnumid“.
Lennart Meri, „Ärkamisaja koidikul“.
Toomas Siitan „Akadeemia! (?)“ , „Sound feast“.
Lauri Vahtre, „Eestluse vajalikkusest ja võimalusest“, „Kas tõde tõuseb, kass vale kaob?“.
Ülo Vooglaid, „Et see maa saaks kosumaie“, „Mõistlus – meie ainuke ressurss“ ja „Põhiküsimus – eetika“.
Kunstipreemia
Eve Kask, Tallinna VIII graafikatriennaal
Arhitektuuripreemia
Ell Väärtnõu, inimsõbraliku elukeskkonna ja elamisvõimaluste lõpmise eest suurelamutes, silmas pidades elumaju Pärnus ja Vändras.
1988
Tõnu Karro, „Velda Otsuse näitlejaisiksusest „Mälu“ taustal“ ja „Teatri jõuetus ja hiilgus“ ning „„Vanemuise“ vaikne hooaeg“.
Paavo Kivine, „Mängud peegli taga“ ja „Mängud on möödas, elu ees“.
Madis Kolk, „Formalistid ja konformistid“.
Ott Kooli, „Filmimine keelualal“.
Lauri Leesi, humoristlike kommentaaride sari „Üksildase uitaja mõtisklused“.
Juhan Maiste, „Ajalooline Tallinn – kas sfinksimõistatus“.
Voldemar Pinn, „Pedagoogiline lõssenkism“ , „Ränga päranduse ületamine“.
Mats Traat, luuleveerud.
Heinz Valk, saržikommentaarid ja „Neli päeva kunstnikega Kremlis“.
Noore autori preemia
Malle Aleksius, artiklid raamatukogude erifondidest
Kunstipreemia
Raul Rajangu, maalid noortenäitusel
Arhitektuuripreemia
Toomas Varek, Viru kolhoosi esimees ja kolhoosi juhtiv arhitekt Alo-Himm Looveer.
1987
Valeri Bezzubov ja Aksel Tamm, „Millest räägib keskajakirjandus?“.
Sirje Helme, „Vaadata, näha, märgata ja ära tunda“ ja „Kollastest sandaalidest ruumini, millel pole mõõdet“.
Mart Kadastik, „Kust võtta sajaprotsendilist õigust?“.
Ülo Kaevats, „Tõe aeg ja ühiskonnateadused“.
Teet Kallas, „Need keerulised keelevahekorrad“.
Toomas Karjahärm, „Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika“.
Evald Laasi, „Ühe valge laigu saamisloost“ ja „Mõnede lünkade täiteks“.
Mikk Mikiver, „Tänane poliitika ja eilsed kibestumised“.
Aigar Vahemets, „Kas on kerge olla keskaealine?“.
Noore autori preemia
Kristel Pappel, „Hovanštšinast“
Avo Üprus
Kunstipreemia
Mari Kurismaa, näitus Draakoni galeriis, osalemine üldnäitustel
Arhitektuuripreemia
Vilen Künapu, Valgu kolhoosi klubihoone ja kontor
1986
Lembitu Aasalo, „Lasnamäe“.
Leo Gens, „Agulipsühholoogia ja Tallinna tulevik“, „Tundmatu Tallinn. Näituseplats Tornide väljakul“ ja Sügisnäitus“ ning „Skulptorite ja tarbekunstnike väikeplastika“.
Kalev Katus ja Jüri Lass, „Tallinna elamuehitus. Kuhu edasi?“.
Rein Kull, „Keeleveergude“ toimetamise ja koostamise eest.
Tiit Kändler, „Kits ja kraana“.
Viivi Luik, „Südame töö“ ja „Tema on ju meie“.
Lilli Promet, „Seltskonnas räägiti“.
Ants Saar, „Lõpetamata lood“.
Helga Tõnson, arvustus „Maskiballile“ ja „Kolletavate kaskede all“.
Merike Vaitmaa, „Keeruline lugu eesti esikooperiga“ja „Aastalõpu eel, sajandilõpu eel.
Kunstipreemia
Naima Neidre, esinemine Tallinna VII graafikatriennaalil
Arhitektuuripreemia
Maarja Nummert, maakoolihooned Kolgas ja Uhtnas
1985
Vladimir Beekman, „Nõmme (Probleeme. Mõtteid. Sissevaateid)“.
Jüri Hain, „Hüpotees tõestuskatsetega“.
Toomas Haug, „Üksi mineviku ja tuleviku vahel“.
Henn-Kaarel Hellat, „Kõnelusi“.
Paul Kuusberg, „Kirjandus toetagu elu arengut“.
Lauri Leesi, „Kunstikommentaar“, „Maailmakirjandusest“.
Urve Lippus, „Jälle Rannap!”.
Ivalo Randalu, „Teatri ja muusikamuuseumi pildikogust“ (läbi aasta).
Olaf-Knut Utt, kultuurikommentaarid.
Noortepreemia
Tõnu Karro, „Kui karjapoiss on kuningas“, „Nagu heitunud mesilaspere“ ja „Kiirtepild hämaral soomaastikul“
Kunstipreemia
Elo Järv, tarbekunstnik, meeldejääva näitus eest
Arhitektuuripreemia
Rein Hansberg ja Malle Laan, Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi Pärnu pansionaat
1984
Valter Heuer, malekommentaarid.
Arno Köörna, „Uued ülesanded – uus lähenemisviis?“.
Andres Langemets, „Dolce far niente“, „Kriitika ja kriitikud“ ja „Lapsepilguline kunst“.
Heinrich Laul, arhitekt Alar Kotlist, „Profaan „Maailma loomisel“.
Leenu Simisker, „Tammsaare ja Mikiver“.
Valter Udam, „Peremehetundest ja moonakamentaliteedist tänapäeva külaelus.
Aigar Vahemets, „Mõtisklusi K. Marxi ja F. Engelsi kunstikäsitlustest“.
Merike Vaitmaa, „Orienteerumiskatse sümfoonilises maastikus“.
Juhan Viiding, „Soov“, „Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering“.
Kunstipreemia
Concordia Kari, illustratsioonid Jaan Krossi romaanile „Kolme katku vahel“
Arhitektuuripreemia
Eha Reitel, Teddy Bröckler ja Ilmar Seibe, Niguliste Kiriku muuseumiks kontserdisaaliks kohandamine
1983
Boriss Bernštein, „„Ateena kool“ ja „Universitas Tartuensis““ ja „Poleemika jätkuks“.
Ain Kaalep, „Ikka ja jälle keelest ja luulest“.
Mai Levin, „Maalimise rõõm“, „Ühe tehnika arengutee“, „Kaks näitust Veneetsiast“ ja „Kohtumine Žilinskiga“.
Vello Lind, „Põllumajandustöö prestiiž ja olme“.
Mikk Mikiver, „Müüt ja tegelikkus ehk Teiste valgel endastki“.
Evi Papp, „Opus novum. Jaan Räätsa Kontsert klaverile ja kammerorkestrile nr 2“.
Erast Parmasto, „Looduskaitse väheräägitud asjadest ehk Kas tänavu tuleb ka hea seenesaak?“
Holger Pukk, „Kaugusest ja lähedusest“.
Mati Unt, „Tundekasvatus“, „NM – heast perekonnast ja andekas“, „Libahunt karjatänavas“.
Olaf-Knutt Utt, „Meie Ernesaks“.
Kunstipreemia
Marje Üksine, graafilised lehed „Inimene ja linn I“ ja „Ootaja“
Arhitektuuripreemia
Peeter Püssim, Tallinna näidislinnuvabriku Lagedi kultuurikeskuse arhitektuuriline lahendus
1982
Helmut Piirimäe, „Ülikooli algussaegade lahtisi otsi sõlmimas“.
Voldemar Pinn, „Muutuv ja muutumatu elus ja perekonnas“, „Alateadvus ja loovisiksus“.
Ain Kaalep, „Monoloog Maokivi eest“.
Vaino Vahing, „Vabaarmastusest võõrandunud vabamüürlane“ ja „Kus te olete, mu sõbrad, ülikoolikaaslased (Sügisnostalgia)“.
Jaak Kangilaski, „80. aastate Lääne kunstist“.
Jaak Olep, „Tiit Pääsuke ja nähtamatud“.
Mihkel Mutt, „Mehed, daamid ja poisike“.
Madis Kolk, „Klassikute klassik“, „Seitse keset päeva“, kontserdiarvustus.
Malev Toom, fotod kultuurisündmustest.
Hardi Volmer ja Riho Unt, kunstiteemalised huumorileheküljed.
Kunstipreemia
Ülo Õun, personaalnäitus
1981
Rein Eljasto, Hubert Matvere ja Rein Zobel, „Paest arhitektuuris ja eesti paearhitektuurist“.
Jüri Hain, „Silmast silma Peeter Ulasega“, „Üleliidulise noortekäsitluse puhul“, „Mõtteid ja muljeid joonistuste näituselt“.
Ants Hein ja Juhan Maiste, „Mõisaarhitektuurist inventeerimise järel“.
Tõnis Kaasik, „Looduskasutus – tasuline või tasuta“, „Mitte üksnes tondilood“ja „Kõikemõistva suhtumise kriitika“
Mare Põldmäe, „Kontserdisaalis“.
Kalju Saaber, „Kas tuulelipp või traagiline inimene?“, „„Nelikümmend küünalt“ Rakvere teatris“ ja „Kuidas portreteerida Rakvere teatrit“.
Enn Soosaar, „Tõlkeraamatuid lehitsedes“.
Helju Tauk, „Modest Mussorgskit meenutades“ ja Tiit Kuusik 75“.
Eduard Tinn, retsensioon TRA Draamateatris etendunud „Maailmareisile“.
Peeter Torop, „Sõna kehastumine“.
Kunstipreemia
Peeter Mudist, personaalnäitus
Arhitektuuripreemia
Irina Raud, Inga Leoni, Kalju Luts ja Mait Summatavet, Ugala teatri arhitektuurilahendus
Karikatuuripreemia
Heinrich Valk, karikatuurisari „Kilde 1980. a kultuurimosaiigist“
1980
Andres Ellamaa
Sirje Helme, „Noor kunst ’80“ ja „Graafikatriennaal“.
Paul Härmson, „Mis teha Lillekülaga?“.
Kalle Kurg, „Tuuletund“ (nr 1), „Post factum“.
Urve Lippus, „“Veljo Tormis. „Eesti ballaadid“ „Estonias““.
Ilmar Malin, „Kontseptuaalsusest kontseptsioonini“.
Ralf Parve, „„Eesti pastoraali“ elukulg“.
Paul-Eerik Rummo, „Potria laureata“.
Leenu Siimisker, „Voldemar Panso elutööd meenutades“.
Ülo Tonts, „Ex ungue leonem“ – „Pöördtoolitund“ TRA Draamateatri väikeses saalis (nr 5) ja „Kümnendite vahetusjoonel“.
Arhitektuuripreemia
Aala ja Vello Buldas ning Mait Summatavet, tarbekunstimuuseumi I järk
Fotopreemia
Tõnu Tormis, fotoportreed kultuuritegelastest
1979
Jaak Allik, „BITEF“ ja „Vanemuine“ .
Valeri Bezzubov, „Inimese juured“.
Paul Härmson, „Et jutt jätkuks“.
Olev Jõgi, „“Tuulepuhang kaugust – üle nimetute haudade“.
Ene Lamp, „Eesti maalist“.
Manivald Müüripeal, „Kus ja kuidas maamees elab?“.
Holger Pukk, „Ajutiste asjade nuhtlus“.
Peeter Saari, „Provintsluse sündroom maarjamaa kultuuripildis.
Merika Vaitmaa, „„Cyrano de Bergerac“ „Anselmi lugu““.
Noortepreemia
Rein Heinsalu, „Tundeline teekond läbi armuhälina“ ja „Ühe aasta pürgimustest“
Kunstipreemia
Hille Palm, skulptuurid „Tüdruk iguaaniga“ ja „Väike Johannes“
Arhitektuuripreemia
Jaan Ollik, sanatoorse puhkekodu „Värska“ vesimudaravila hoone rekonstrueerimine
1978
Jüri Kuuskemaa, „Restaureerimisbuum Leedus“.
Vello Kõlu (Eero Laid) postuumselt teatrualaste ülevaadete ja rajooniteatrite töö käsitlemise eest.
Hans Laansalu „„Wina-katkust“ peedipalavikuni“.
Peeter Lasting, „Kitš kerges muusikas“.
Juhan Peegel, „Ma langesin sõjassuvel“.
Evi Pihlak, „Mõtisklema ahvatlev Olav Maran“ ja „Rahutu Konrad Mägi“.
Henno Rajandi ja Joel Sang, „Filoloogia suurus ja viletsus“.
Aigar Vahemetsa, „Revolutsionääri isiksus – eelarvamused ja tõelisused“, „Lootuse tragöödia“.
Eripreemia
Toomas Kall, huumorilehekülje toimetamise eest 1972–1978.
Noortepreemia
Rein Veidemann, „Subjektiivseid mõtteid tänase eesti luule juurde“, „Teese kriitika kohta“
Kunstipreemia
Anu Raud, „Kodutuled“
Arhitektuuripreemia
Peep Jänes ja Tõnu Mellik, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee Otepää õppespordibaasi projekt
1977
Mai Levin, „Triennaalimuljeid ja probleeme“, „Oodatud kohtumine“, „Graafikast“.
Reet Neimar, „Lambi valgussõõr laes“.
Ott Ojamaa, „Victor Hugo“, „Alexandre Dumas“.
Harald Peep, „Pudemeid poeetilisest maailmaloomisest“.
Eduard Päll, „Mõnest rahvuskultuuri aspektist“.
Arno Rohlin, „Väärtusprobleem tõsises ja kerges muusikas“.
Jaan Ruus, „Moskva filmifestivali märkmikust“.
Tõnn Sarv, „On see huumor?“.
Ülo Tuulik, „Võitjate valutavad haavad“ ja „Atlandi kirjad“ IV .
Helmi Üprus, „Mineviku tulevikust“ .
Noortepreemia
Ike Volkov, „Neitsitorn – tondilossiks?!“
Kunstipreemia
Ilmar Torn, graafiliste lehtede „Hõbedane meri“ I ja II eest.
Mare Vint, esinemise eest Tallinna IV graafikatriennaalil („Telliskivimüür“, 1977, lito; „Mere ääres“, 1977, lito; „Aed“, 1975, lito)
Arhitektuuripreemia
Toomas Rein, Rapla KEKi haldushoone, Viljandi tuletõrjemaja ja Sverdlovi-nimelise kolhoosi keskusehoone projektide eest.
1976
Lea Tormis, „Kirjuid kilde teatrihooaegade vahele“ ja „Estonia ballett 50“.
Harri Õiglane, „Ühe mererahva saamismudel“.
Leo Rohlin, „Tarbekunst ja (tarbe)kunst“.
Aigar Vahemetsa, Eesti kinemotografistide kongressi eelse ankeedi vastus, „Kirjanduse sotsiaalsest määratletusest“, „Antiutoopia kui soovimatu tuleviku mudel“ ja „Kodanliku natsionalismi vaimsest pankrotist ja eesti rahva poliitilisest küpsusest“.
Uno Naissoo, „Mõtteid noortemuusika ümber“.
Mark Soosaar, „Viiralti rännuradadel“.
Jaak Soans, „Muremõtetega Riias“.
Jaak Olep, „Mõtteid kunsti suurvormidest“.
Mihkel Mutt, „Tsehh ja tühermaa“.
Peeter Lasting, „Intiimset spordis“.
Eripreemia
Andres Langemets, „Keel ja kirjandus“.
Joel Sang, „Keel ja kirjandus“.
Kunstipreemiad
Andres Ringo, Pärnu KEKi administratiiv- ja tootmishoonete (metali ja puidutsehh) projekteerimine ning Pärnu KEKi tootmisbaasi kompleksne väljaarendamine
Rein Tammik, käesoleva aasta maaliloomingu ja eduka joonisfilmialase tegevuse eest
1975
Gustav Ernesaks, „Nii ajaratas ringi käib“.
Leo Gens, „Mis on suveniir?“ ja „Leedu arhitektuur – legend ja tegelikkus“.
Jüri Hain, „Joonistav Harald Eelma“, „Kiri Olev Soansile“, „Huvitav taastutvustus“ ja „Vastakaid tundmusi ühe kunstimonograafia puhul“.
Vladimir Karasjov, „Kas me oskame kasutada briljante?“.
Jüri Keevallik, artiklite seeria „Antikvaar“.
Andres Langemets, „Mets põleb, vihma sajab“.
Lennart Meri, „Kaugelt näeb kaugemale“.
Valentin Rajasaar, „Haapsalu palgejooni“, „Mägise maa rahvas ehk ühe salapärasuse jälgedes“.
Enn Siimer, „Miks kriitikud ei kirjuta rahvateatatritest?“.
Paul Uusman, „Esimesed sammud tulevikku“.
Kujutava kunsti preemia
Ludmilla Siim
Arhitektuuri, ruumikujundus- ja disainialane saavutus
Eesti Projektis kavandatud Haapsalu kultuurihoone, arhitekt Ado Eigi ja sisekujundaja Maire Kangur
Parim kultuuriteemaline foto
näituselt „Inimene ja aeg“, foto „Concertino“, fotograaf Ago Ruus
1974
Jaak Allik, aktiivse organiseerimistöö ja heatasemeliste kirjutiste eest.
Valter Heuer, malekommentaarid.
Kalle Kurg, „Suundumustest“.
Evi Pihlak, „Teatrikunstnikud Riias“. ja Tallinna kunstnike kevadnäituse. ning vabariikliku kunstinäituse. maaliarvustus.
Iner Rannap, „Toomas Velmet: monoloogid tšellole“, „Vabariiklik kammeransamblite ülevaatus“ jt interpretatsiooni- ning lomingukriitilised sõnavõtud.
Rudolf Remmel, aktuaalne publitsistika: „Tee vaimsele iseseisvusele“, „Pohmeluses kangelane“ ja „Miks Lumivalgeke abiellus Kriimsilmaga“.
Leonid Stolovitš, „Kas kunst sureb?“.
Aksel Tamm, „Aruanne sõidust Itaaliasse“.
Romulus Tiitus, kaadrid dokumentaal-multifilmist „Nääri-sokk töövalvel“ ja sanitaar-psühhoepidemioloogilisest reklaamfilmist „Tõu-sikk levitamas“.
Lilian Vellerand, „Näitleja elus ja laval“ ja „Tund juttu Katrin Välbega“.
Sirbi ja Vasara kunstipreemia
Harald Eelma graafiline leht „Sild“
1973
Helga Tõnson, „Tiivutu „Nahkhiir““.
Vello Pohla, „Armastuse tapmise lugu“.
Leo Gens, „Kolme vabariigi kunst Moskvas“. ja „„Linda“ kolhoosi administratiivhoone“.
Boriss Bernštein, „Julia kaitseks“.
Henno Meriste, „Keeleveergude“ koostamine ja toimetamine.
Mati Unt, „Kuidas portreteerida Raine Loodi?“ ja „Väikesest inimesest, ilma kaastundeta“.
Kaalu Kirme, „Kunstikriitika argi- ja pühapäevad“.
Priit Pärn, karikatuurid ja illustratsioonid N. Jelini ja V. Kašajevi loole „Agent 008“.
Mikk Mikiver, „Aeg on atra seada“.
Elem Treier, „Taigarahva teater“.
1972
Boriss Bernštein, „Ringist väljas“.
Valter Heuer, „Arvo-1938“ ja malekommentaarid.
Jaan Kaplinski, „Täiskasvanud lastest“.
Pärt Lias, „Tinglikkuse avaldumine proosas“.
Mikk Mikiver, „Tähelepanujuhtimisi ühele näitlejale“.
Juhan Peegel, ühe seni tundmata XIX sajandi kolmanda veerandi autori Heinrich David Rosenstrauchi juhuslikult leitud jutustuste trükki toimetamine.
Leenu Siimisker, „… hingepõld on raskem harida kui Vargamäe kivirägastik ja soo“.
Veljo Tormis, „Rahvalaul ja meie“.
Ofelia Tuisk, „Kui siiski prooviks …“ ja „Sõõr ja kriips“.
Heinrich Valk, kunstinädalate ja filmipleenumile pühendatud karikatuurid.
Seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga määrast toimetus eripreemiad rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest järgmistele autoritele:
Heino Kermik, „Bakuu, vana ja vastne“.
Vadim Kisseljov, „Melodraamast poeemini“.
Lennart Meri, „Ühise vikerkaare all“.
Ly Seppel, „Turkmeenia meenutusi“.
Deboora Vaarandi, „Makedoonia sildade õhtud“.
1971
Henn-Kaarel Hellat, „Epiloog ajasturomaanile „Jumal jäi trammi alla““.
Valter Heuer, malekommentaarid.
Jaak Kangilaski, „Mõtteid välismaa uuemast kunstist“.
Mart Mäger, „Titakirjanduse mustrist ja meistrist“.
Uno Naissoo, „Jäljendamisest ja originaalsusest“.
Enn Põldroos, „Kohaga, kohalikust ja kohatust kunstist“.
Tõnu Soo, Sirbi ja Vasara kujundamine
Helju Tauk, „Kuuldut meenutades“.
Valdeko Tobro, „Teatri funktsioon ja kunstniku mõtteviis“.
Ülo Tuulik, „Inimajusid tuleb mürgitada inimlikkusega“ „Kuidas kuulata tormi?“.
1970
Kaarel Ird, „Klassikaline kirjanduspärand ja teater“.
Ressi Kaera, sari „Lenin minu elus“.
Paul Kuusberg, „„Looming“ 1970“.
Vello Kõllu, „Mõtisklusi lõppenud balletihooajast“.
Hugo Lepnurm, „Meie oreliehituse minevikust ja tänapäevast“.
Harald Suislepp, „Kuldset hiirt otsides“.
Ülo Tonts, „Pärast viiendat romaani“.
Lea Tormis, „Ühe teatrireisi märkmikust“.
Helga Tõnson, „Muusika, televisioon ja meie“.
Paul Uusmaan, „Süda eetris“ . ja „Teise aastasaja künnisel“.
1969
August Eelmäe, „Rahulolu ahjupaistega“.
Gustav Naan, „Milles on mõtte mõte?“.
Voldemar Panso, „Filmiloomingust 1968. aastal ja meie uutest ülesannetest“, „Dramaturgia, teater ja kriitika“.
Helene Siimisker, „Friedebert Tuglasega muutliku vikerkaare all“, „Kaasaegne repertuaar teatrilaval ja raamaturiiulil.
Rudolf Sirge, „Mineviku virvatuled“.
Leonid Stolovitš, „Lenin ja kunstiväärtuse probleem“.
Harald Suislepp, „Sõelast, sfinksist ja panoraamprobleemist“.
Ülo Tonts, „Sügise ja suve vahel ehk impressioone ja arutlusi teatrihooaja lõpetamisel“.
Ilmar Vaino, „Karmus pole kurjast“.
Tõnis Vint, esiküljekujundused
1968
Vladimir Alumäe, „Konservatooriumi homsest päevast“.
Andres Ehin, „Inimsed ja kultuur Aasia südames“.
Leo Gens, „Tallinn ei ole ainult vanalinn“.
Teet Kallas, „Lahtisi lehti lehtede langedes“.
Leili-Maria Kask, „Haiiti poeet Senegalist“.
Lennart Meri, „Suur üksiklane“.
Gustav Naan, „Inimene ja lõpmatus“.
Leonid Stolovitš, „Marxi esteetilised vaated ja humanism“.
Debora Vaarandi, „Postkaart Gruusiast“.
Edgar Valter, „Sassa Melderi kõned“
1967
Publitsistika:
Ott Kool, „Smolnõi propusk“.
Paul Rummo, „Kunagise poeemi kommentaarid“.
Hando Runnel, Päike ja rahvas“.
Endel Nirk, „Tunamullused uitmõtted“.
Artiklid:
Helve Männik, „Ka kaluri seisukohast“.
Endel Link, „Teater, repertuaar ja algupärand“.
Lennart Meri, „Jiro Takada Tallinnas“.
Kuldar Sink, „Werner Egkist ja sukasilmade ülesvõtmisest).
Arvustused:
Väino Ilus, „Sellel kõige rängemal suvel“.
August Eelmäe, „Taod talba – taod puusse“.
1966
Artiklid:
Jaan Rääts ja Enn Vetemaa, „Senza sordino“ I ja II.
Olev Soans, „Veel kord meie raamatugraafikast ehk vaikimine ei ole praegu kuld“.
Boris Bernstein, „“Suur segadus väikeses leksikonis“ ning „Pärast noorte kunstnike näitust“.
Harri Jänes, „Urbaniit“.
Arvustused:
Uno Laht, „Luulehanged, lumepimedus ja lumelabidas“.
Paul-Eerik Rummo, „Taevaste tuulte ajel“.
Karin Kask, „Roosist veripunasest kahel taustal“.)
Raik Aarma, „Veripunasest roosist ja ühe arvustuse taustast“.
Kalju Uibo, „Jupiter, sa vihastud …“.
Reisikirjad, reportaažid, publitsistika jm:
Romulus Tiitus, „Kirkongeel festkarn …“.
Voldemar Panso, „Teatraalne Inglismaa ja inglise teater“.
1965
Artiklid:
Evi Pihlak, „Minevik olevikust“.
Ofelia Tuisk, „Ühest uuest suunast“.
Mart Port, „Linn. Auto. Inimene“.
Aksel Tamm, „Kevadisi ulamõtteid kriitika asjas“.
Publitsistika, reportaažid jm:
Herbert Mere, geneetika-alase diskussiooni organiseerimise eest
Lilli Promet, „Kirjad Venemaalt“.
Juhan Kahk, „Kongress ei tantsinud …, kuid tal polnud ka igav“.
Jaan Eilart, „Veendumustest ei taganeta“.
Arvustused:
August Sang, „Jevgeni Onegin eesti keeles“.
Hilja Välipõllu, „Ka kerge žanr on raske ala“.
1964, Sirp ja Vasar
Artiklid:
Uno Laht, „Huumori olemusest“.
Enn Põldroos, „Õpetaja ütleb: „Juku, joonista!““.
Karin Kask, „Juttu ammuteada teemadel“.
Jaan Kross, „Veidi luulest, pisut intellektist, raasuke muust“.
Arvustused:
Vello Kõllu, „Kordaminek, mis on …“.
Ott Kangilaski, „Iga lugu nagu lant“.
Olev Jõgi, „Veel ääremärkusi, mitte kiuslikke“.
Publitsistika, reportaažid jm:
Valdo Pant, „Mitmelt lainelt.
Kaarel Ird, „Ühelt teatrimatkalt“.
Boris Bernstein, „Väga austatud kolleegid“, „Jerevani märkmikust“.
