Tallinna Vene teatrit on tabanud ootamatu kaotus. 14. oktoobril lahkus meie seast näitleja Oleg Štšigorets.

„See on meile kõigile täiesti ootamatu. Kui Oleg kahe aasta eest Tallinna tagasi tuli, olime selle üle väga rõõmsad. Teatri trupiga liitus taas jõuline ja kõrge professionaalse tasemega näitleja. Esialgu õppis ta sisse mängukavas lavastustesse. Seejärel tulid säravad rollid uuslavastustes „Pardijaht“, suvelavastuses „Kuu aega maal“ ning kõige hiljutisemas lavastuses „Omon Ra“, mille lavastuslik energia toetus suuresti just Olegile. Muidugi on tema lahkumine suur kaotus meile kõigile. Parimas loomeeas näitleja, täis elujõudu, andekas, intelligentne ja tark inimene. Oleme kõik leinas. Raske on selle teadmisega leppida ja mõelda, et kuidas edasi … Vene teater avaldab kaastunnet Olegi isale, sõpradele ja lähedastele. See on kohutav kaotus,“ ütles Vene teatri kunstiline juht Filipp Loss.

Oleg Štšigorets sündis 25. mail 1973. aastal Tallinnas. Vene teatrisse tuli ta tööle 1996. aastal pärast Moskva Štšepkini-nimelise Kõrgema Teatrikooli lõpetamist. Särav ja andekas näitleja võitis kohe publiku ja kolleegide poolehoiu. Tema loometee esimesed viisteist aastat möödusid Tallinnas, kus ta mängis üle 40 rolli. Neist tuntumad on Ippolit lavastuses „Kõik pole kassile vastlapäev“, Mitrofan „Äbarikus“, Ganja „Idioodis“, Borkin „Ivanovis“ jpt. Tema kõige meeldejäävamaks tööks kujunes osatäitmine lavastuses „Suur inimene väikeses linnas“ Sergei Dovlatovi teose põhjal.

Aastatel 1996–2002 juhtis Oleg Štšigorets teatristuudiot Tallinna Meremeeste Klubis. Tallinnas töötatud aastate jooksul kujunes temast võimsa laenguga näitleja, kes võlus publikut ning kel oli arvukalt oma vaatajaid: teatrisse tuldi just „Štšigoretsi vaatama“. Ta tegi kaasa ka filmides ja televisioonis, oli osaline filmis „Idioot“, eluloofilmis „Georg“, lühifilmis „Russki razmer“ mängis ta Peeter Esimest. Ta osales ka Venemaa teleseriaalides „Issajev“, „Politseikoer Lord“ ja „Vaikne Don“.

2010. aastal kutsuti Oleg Štšigorets näitlejana tööle Moskva Akadeemilisse Väiksesse Teatrisse. Ka Venemaa pealinna teatrilavadel mängis ta end tuntuks ja nõutuks. 2017. aastal kolis Oleg Štšigorets kodulinna tagasi ning koduteatris võtsid kolleegid ja publik ta taas rõõmuga vastu. Kahe hooaja jooksul mängis ta lavastustes „Viimane ohver“, „Pardijaht“, „Kuu aega maal“, „Tähtis on olla tõsine“ ja „Omon Ra“.

Oleg Štšigoretsi enneaegne surm tõsise kroonilise haiguse ägenemise tõttu on raske kaotus kogu Vene teatri kollektiivile. Meie, tema sõbrad ja kolleegid, langetame leinas pea koos Olegi lähedaste ja sõpradega.

Vene teater