Siis sai ring täis: Lya Laats pöördus tagasi oma noorpõlveteatrisse Estoniasse ja hakkas uuesti esinema ka estraadi?anris, millele ta oli kunagi kinkinud oma lavanooruse parimad aastad 1950ndatel. Suurt professionaali krooniti ka rahva lemmikuna: 1989. aastal sai ta Meie Matsi huumoriauhinna.

Iseseisva ja alati püstipäise naisena läks Lya Laats läbi elu. See vapper meelekindlus, millega ta trotsis haigusi ja saatuselööke, jääb meelde kõigile ? ka neile, kes pole ehk ühtki ta säravat teatrirolli laval näinudki. Filmid siiski jäävad. Ja teater ongi alati üksnes mälestus.