Lembit Verlin juhatas mitmeid koore: omaloodud meeskoor sõja ajal eesti väeosas, pärast sõda Noorte Maja segakoor, samal ajal mängis ta koos Emil Laansoo, Raimond Valgre, Arved Haugi ja teistega estraadiorkestris.

Et Jüri Variste, Lembit Verlini õpetaja, valis Eesti Raadio Segakoori peadirigendina oma õpilase selle koori dirigendiks ning andis võimaluse töötada selle kooriga üheksa aastat, oli õpetaja lugupidamine ning austus oma õpilase talendi vastu. 1951. a. asus Lembit Verlin Tallinna Haridustööliste Naiskoori dirigendiks, mis tema juhtimisel kujunes üheks naiskooride lipulaevaks. Lembit Verlin ei säästnud oma energiat ja teadmisi naiskooride sektsiooni töös, laulupidude ettevalmistamisel, läbiviimisel ja naiskooride üldjuhi ülesannetes.

Mart Saare juures, kes õpetas talle kooriharmooniat ja kompositsiooni, arenesid heliloomingulised katsetused koorilauludeks: umbes 160 koorilaulust on 93 ilmunud kogumikus ?Lembit Verlini koorilaulud? (1988). Verlin on kirjutanud rohkesti ka lastelaule.

Pedagoogina jagas ta üliõpilastele muusikalise tõe leidmise oskusi ja dirigeerimiskunsti kõige olulisemaid tõekspidamisi vokaalkunsti interpreteerimisel: algas see Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1955. a. ja lõppes Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1992. a. Tema dirigeerimisklassi on lõpetanud 28 muusikapedagoogi.

Loodus oli kinkinud Lembit Verlinile rikkused, mida ei ole igal muusikul: absoluutne kuulmine, muusikaline mälu, harmooniataju ja toonitunnetus. Tema muusikalist helivoogu iseloomustas ilusa ja pehme naiseliku tooni taotlus.

Lembit Verlin oli Eesti Kooriühingu ja Naislaulu Seltsi auliige.

Ärasaatmine 17. aprillil kell 14 Kaarli kirikus.

Eesti KooriühingEesti Naislaulu SeltsEesti Laulu- ja Tantsupeo SihtasutusEesti Muusikaakadeemia