Meie seast on lahkunud näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik Jüri Aarma.
Jüri Aarma sündis 30. mail 1951 Kirovi oblastis Betseva külas küüditatute peres. Tema isa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma, ema muusikaõpetaja Heljo Aarma. 1956. aastal jõudis Jüri Aarma perega Eestisse ja kasvas üles Pärnus. Aastatel 1969–1970 osales ta Pärnu teatri õppestuudio tegevuses ning 1970 lõpetas Pärnu I keskkooli.
Aastatel 1970–1974 õppis Jüri Aarma TRK lavakunstikateedris ning asus pärast lõpetamist tööle Noorsooteatrisse, kus oli koosseisuline näitleja kuni 1994. aastani ning mängis rohkem kui neljakümnes lavastuses. Tema meeldejäävamate töödena võib nimetada rolle nagu Vang Saluri näidendis „Kes ma olen?“ (1977), Xanthos Figuereido „Rebases ja viinamarjades“ (1987), Prints Vasara ja Komissarovi „Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis“ (1979), osatäitja Béranger’ ja Undi laulu- ja luulekavas „Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees“ (1980), kapral Mollberg Bellmani ja Sirkeli „Verinoores plikas ja pilgeni klaasis“ (1983), Mees Enquisti näidendis „Mees paadis“ (1985), Šostakovitš Pownalli „Meistriklassis“ (1988) ja Bradley Shepardi „Maetud lapses“ (1994).
Erakordselt musikaalse inimesena mängis Jüri Aarma paljudes lavastustes ka erisuguseid instrumente, laulis ja kirjutas lavastustele muusikat. Koos kolleegide Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga lõi ta 1980. aastate menuansambli Hampelmann, kes esitas rahvalikke humoorikaid laule. Samuti esines ta s estraadikavades, tihti koos Priit Aimlaga, kelle sulest pärinevad ka sõnad Jüri Aarma ilmselt tuntuimale laulule „Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat!“.
Teatritöö kõrvalt alustas Jüri Aarma oma kultuuriajakirjaniku karjääri, tegutsedes 1992–1996 Kuku raadio koosseisulise toimetajana ning tehes seal hiljem kaasautorina saadet „Publikumärk“. Aastatel 1995–2000 juhtis ta peatoimetajana Eesti üht olulisemat kultuuriajakirja Teater. Muusika. Kino. Alates 2005. aastast töötas Jüri Aarma Maalehe kultuuritoimetajana, kus oli tuntud oma tuumakate intervjuude poolest. 2011. aastal avaldas ta valitud intervjuud kogumikus „Hobusest Mozartini“. Jüri Aarma on koostanud ka raamatud „Jaanus Orgulas. Jäägu see” (2004) ja „Gunnar Kilgas. Nii on läinud” (2007).
Samal ajal jätkas Jüri Aarma ka vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena, tehes kaasa lavastustes Estonias (eesel Iiah – Raadiku „Puhh“, 1995), Eesti Draamateatris (Prozorov – Tšehhovi „Kolm õde“, 1996; Zander ja Vahur – Karusoo „Kured läinud, kurjad ilmad“, 1997), Vanemuises (Näitleja – Kerge „Piaf – Pariisi varblane“, 2000), Vanalinnastuudios („Brel“, Jacques Breli laulude põhjal, 2001), Vene teatris (pastor Manders – Ibseni „Kummitused“, 2008), Kuressaare Linnateatris (Alain Reille – Reza „Tapatöö jumal“, 2008), Ugalas (Artur Rinne – Põldre ja Vaheri „Arturi laulud ja aastad“, 2009), Vana Baskini teatris (Gabriel Lindström – Waltari „Tule tagasi, Gabriel!“, 2013) ja mujal.
Paljudele eestlastele on Jüri Aarma tuttav televisioonist. Ta tegi kaasa mitmes telelavastuses („Kuninganna Maudi maa“, 1980; „Millegi lõpp“, 1991), filmis („Pihlakaväravad“, 1982; „Umbkotid“, 2012) ja seriaalis („Waba riik“, „Kodu keset linna“) ning juhtis ETV saatesarju „Noortestuudio“ (1973), „Teater! Teater! Teater!“ (1988–1990), teatriintervjuusaadet „Siin ja praegu“ (1995–2001), kultuuriinfosaadet „Pilk“ (1997–1999 koos Karmel Eikneriga) ning alates hooajast 2010/11 meelelahutussaadet „Lauluga maale“ (koos Gerli Padariga). 2018. aastast tegi Aarma Tallinna TVs teatrivestluste saatesarja „Praegu ja siin“. Tema suurest silmaringist ja teadmispagasist võis rohkem kui kahekümne aasta jooksul saada aimu ka Vikerraadio saatest „Mnemoturniir“.
2014. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Jüri Aarmast jäid maha koorijuhist ja muusikapedagoogist abikaasa Merike Aarma, poeg Kiur Aarma ja tütar Roosi-Mae Aarma.
Südamlik kaastunne kõigile Jüri Aarma omastele ja sõpradele.
Tallinna Linnateater
Teater. Muusika. Kino
Maaleht
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Lavastuskunstnike Liit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Teatri Agentuur
Eesti Teatriliit
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium