Kultuuriakadeemia teatrikunsti üliõpilane Jaanika Juhanson on toonud lavale energiast pulbitseva jõulumuusikali. “End-Sa-Pese” räägib räpasest poisist, kelle vastu päkapikud superkangelase võitlema kutsuvad. Lavastus on omapärane kompott: kasutuses on video, jõulised kostüümid, kiire liikumine, laulud, kuid samas on järgitud n-ö vaese teatri mõtet. Oli kui dekoratsioonideta kabaree. Kuigi otseselt ei reklaamitud seda lastelavastusena, näitas allameetrimeeste osakaal publiku hulgas seda siiski. Näitlejad mängisid publikuga ning lõpuks sai oma pileti jõulumasinas tervisliku puuvilja vastu vahetada. Lavalt tuli saali üsna suur kogus energiat: tempo, milles etendus liikus, oli intensiivne ning agressiivne. Päris noortele võis see võib-olla isegi hirmutav olla. Intensiivsus jättis omakorda mulje, et näidatav on liialt tehniline ning seetõttu tundus see pelgalt lavaoskuste demonstratsioonina. Eriti rõhutan seda mõtet liikumist silmas pidades. Kasutatud oli paljusid väljendusvahendeid, mis oleksid etüüdidena olnud väga head, kuid tervikuna mõjusid pelga efektitsemisena. Samasse kompotti kuuluvad ka kostüümid ja hulk esemeid. Need olid üldjuhul värvilised ja suured ning vahvalt lahendatud. Enamiku kujunduselementide sees istus ka inimene, kes selle n-ö elama pani.

Et tegu oli muusikaliga, tuleb tegijate kiituseks öelda, et laulud ja muusikaline kujundus olid väga head. Kerged ja meeldejäävad lood. Küll aga oleks vahelduse mõttes oodanud rohkem dialoogi.