Mis on kirjanduselus aktuaalset? Muidugi lilled ja fanfaarid: Armin Kõomäge pärjati äsja novelli „Goglomov“ eest Gailiti auhinnaga. Novell on küll saanud juba Tuglase auhinna ja leidnud tänu sellele koha Kõomäe välja antud kogumikus „Eesti novell 2018“, kuid hea teos võib saada mitu auhinda niisamagi – usaldagem žüriid. Aktuaalne on ka olmemure, mille pärast näib kannatavat üks Eesti Kirjanike Liidu liige: tema püüab kõigi väljaannete veergudel liidu siseasju klaarida. Ilmselt on liidu list ja telefon rikkis, aidake need parandada.
Ometi kahvatuvad nii mini-Nipernaadi kui ka praakkaablid tühjusetunde kõrval, mis on tabanud viimastel kuudel Vikerraadio kuulajat. Jaa, ajal, mil paljudel on kõneks Vilja Kiisleri arvamusartikli „Asi pole retoorikas, sisu on õõvastav“1 pärast lahvatanud erimeelsus Postimehe peatoimetaja Peeter Helmega, õigemini selle tagajärg, Kiisleri lahkumine ajalehest, tasub nimelt Helmest rääkida ka ühes teises kontekstis.
Peeter Helme oli enne seda, kui ta jaanuari keskel Postimehesse siirdus, teatavasti ametis Vikerraadios, kus toimetas ja juhtis kultuuri- ja ühiskonnasaateid. Seni ei ole talle mantlipärijat leitud. Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek: „Tähelepanelik Vikerraadio kuulaja teab, et kirjandussaade ei kadunud Peeter Helme lahkumisega mitte kuhugi, vaid selle võttis üle Urmas Vadi ning „Loetud ja kirjutatud“ on eetris üle nädala laupäeviti kell 14.05 – täpselt samamoodi nagu varemgi. [—] Ka kultuurisaade „Vasar“, milles Peeter Helme osales, jätkab peale tema lahkumist samamoodi, Maarja Vaino juhtimisel ja endiselt reedeti kell 14.05.“2
Asi pole selles. Mida vähem on inimesi, seda vähem on ka ideid, aega nende teostamiseks ja loomingulist sünergiat, mis iseloomustas Vadi ja Helme tandemit. Eriti ilmnes see tähtpäevadega seotud väikevormide sarjade puhul („90 raamatut 90 päevaga“, „Sada Eesti mõtet“ jm). Saadete tase küll kõikus, kuid need olid valdavalt huvitavad ja eetris heal ajal tööpäeva hommikuti. Üldse tundub, et Peeter Helme tugev külg on „sutsakad“, sh raamatusoovitused, mida pole nüüd eetris olnud kuude kaupa. Vikerraadiosse on tekkinud tühik ja kirjanduskajastus kahanenud. Tendents näib iseloomustavat ka ERRi telekanaleid: lisandunud on ainult „Terevisiooni“ raamatusoovitused ja „OP+“ kirjanduslõigud, mis pigem ei täida „Kirjandusministeeriumi“ aset. Nõustun Jan Kausi arvamusega, et vajame teleekraanile sisukat kirjandussaadet.3
Hea toimetaja ei pruugi olla hea peatoimetaja. Helme peab ajakirjaniku puhul oluliseks diplomaatilist väljendusviisi4 ning see iseloomustab kahtlemata teda ennastki, kuid väljaande sisulise tasakaalu mõttes ei pruukinud olla diplomaatiline lasta Kiisleril minna. Ei ole ju enam Johann Voldemar Jannseni aeg, mil ettevaatlikkus ja laveerimine oli ajalehele ellujäämise küsimus. „Kui mönni mees teaks, kuida mönni mees mönnes asjas munnade peal peab käima, siis saaks mönni mees mönda meest mönni kord wähhem maenitsema…“5 Või on? Kas Peeter Helme teab seda tunnet?
Ehk pidanuks Jannsen suurema ettevaatusega munade peal käima ka oma väljaande toimetuses. See koosnes tema tütrest, kelle minnes läks ajalehe olukord päriselt keeruliseks.
Kiisler on andekas ajakirjanik ja leiab kindlasti rakendust. Värskes Vikerkaares arvustab ta Sveta Grigorjeva luulekogu „american beauty“. Selle raamatu ühes luuletuses loetleb Grigorjeva isikuid, kellel ta on hea tagasiside saamiseks m…i imenud. Nimekiri on pikk, ainult Kunnusel ja (:)kivisildnikul ei ole ta imenud. Kiisler soovitab: „Ära ime ka Helmel, Sveta.“ 6
Küsimus ei ole aga, kellel midagi imeda, vaid kas neid, kelle puhul seda üritada, varsti üldse on. Hoian Vikerraadiole uue kultuuritoimetaja leidmisel pöialt. Loodetavasti on ta naissoost, n-ö progressiivse maitsega, kindlasti ei ole ta kellegi lähisugulane ja täiesti imematu on ta ka. Niisugune inimene peaks ju leiduma?
1 Postimees 16. IV 2019.
2 Väljavõte e-kirjast.
3 https://headread.ee/parast-ministeeriumi-sulgemist/
4 https://www.err.ee/932419/vilja-kiisler-lahkub-postimehest-erimeelsuste-tottu-peatoimetajaga
5 Perno Postimees 26. IX 1862.