“Taevane lahing” linastub 2. XII kell 20.30 ja 4. XII kell 19.30 Tallinna kobarkinos.
Mehhiklase Carlos Reygadase (s 1971) originaalne debüütlavastus “Japón” linastus PÖFFil mäletatavasti paar aastat tagasi. Tema järgmine provokatiivne filmiprojekt “Taevane lahing” tekitas furoori tänavusel Cannes’i festivalil. Reygadas šokeerib vaatajaid kohe filmi algusminuteil: noor ilus naine jagab suuseksi kõhukale keskealisele mehele. Tegemist oleks justkui kaadritega mõnest hardcore-pornokast. Seejärel kohtame samu tegelasi lennujaamas. Kindrali sohver Marcos (Marcos Hernández) ootab oma bossi tütre Ana (Anapola Mushkadiz) saabumist. Peagi saame teada, et Ana töötab pelgalt ajaviiteks pordumajas ning kasutab Marcost oma seksileluna. Mees teatab, et ta on koos oma naisega röövinud tuttava perekonna lapse, kuid too olevat ootamatult surnud. Süütundest ajendatuna otsib Marcos lunastust palverändurite juurest.
Avameelsed seksistseenid on üksnes osa Reygadase ambitsioonikast visioonist. Erivanuste ja -suuruste inimeste kehad moodustavad Mehhiko tänavate, ehitiste ja religioosse sümboolika kõrval uhke ja meeldejääva panoraami. Hoolikalt valitud muusika (John Taverner, Johann Sebastian Bach jt) aitab luua maagilisi elamushetki. Carlos Reygadas näitab oma “Taevases lahingus” ilmaelu sellisena, nagu see on (ehk nagu see tema silmis paistab). Mõni ime siis, et režissööri on hakatud tunnustavalt nimetama sürrealistlikuks realistiks.
Snoobliku härrasmehe lavastajadebüüt
“Valede kammitsas” linastub 4. XII kell 17 ja 8. XII kell 14.30 Tallinna kobarkinos.
Julian Fellowese tähetund saabus 52aastaselt, kui ta võitis parima originaalstsenaariumi Oscari, kusjuures Robert Altmani stiilse mõrvamüsteeriumi “Gosford Park” käsikiri oli tema esimene tellimustöö Hollywoodis. Sellest on möödas mitu aastat ning kogu see aeg on Fellowes muudkui midagi kirjutanud. Mullu ilmus trükist tema romaan “Snobs”, mis sai kiiresti bestselleriks. Just temale tegi hindulanna Mira Nair ettepaneku kokku panna William Makepeace Thackeray klassikaromaani “Edevuse laat” uusekraniseeringu stsenaarium. Just Julian Fellowes on see mees, kellel paluti kohendada Cameron Mackintoshi tuntud muusikali “Mary Poppins” uusima teatriversiooni dialooge. Tähelend on olnud tõesti fenomenaalne. Liiatigi, kui veel neli aastat tagasi teati teda eeskätt kui veidrustega mõisahärrat lord Angus Killwillie’t menusarjas “Oru valitseja”.
Julian Fellowese esimene nutikalt konstrueeritud vanamoodne filmilavastus “Valede kammitsas” väärib kindlasti vaatamist. Nigel Balchini poole sajandi tagune bestseller “A Way Through the Wood” on toodud tänapäeva olustikku. Londoni tippjuristi James Manningu (Tom Wilkinson), tema noore lastetu naise Anne’i (Emily Watson) ja kohaliku ilueedi Bill Bule’i (Rupert Everett) kohtumisega alanud tunnete virvarr ei jäta neist kedagi puutumata. Enamgi veel, senisest suhteliselt muretust idüllist jäävad järele vaid riismed. Agatha Christie’ maailmast jõutakse pigem Claude Chabroli elegantsete krimidraamade miljöösse.