Eesti muusika- ja teatriakadeemia VI vanamuusikafestival „Ceciliana“ 14. – 17. III, kunstiline juht Imbi Tarum.

Märts on vanamuusika liikumisega seotud muusikutele oluline kuu. 21. märtsil, Johann Sebastian Bachi sünnipäeval tähistatakse Euroopa vanamuusikapäeva, millega väärtustatakse Euroopa tuhandeaastast muusikakultuuri ning tõstetakse esile ja tutvustatakse publikule vähetuntud keskaegset, renessanss- ja barokkrepertuaari. Sellega tegeleb ka Eesti muusika- ja teatriakadeemia varajase muusika keskus ning EMTAga õppetöö tõttu tihedalt seotud ja sel aastal kuuendat korda peetav festival „Ceciliana“. Muusikute kaitsepühaku järgi nime saanud festivali kunstiline juht on Imbi Tarum, keda tuntakse ka klavessiini­festivali eestvedajana.

Tänavune festival andis võimaluse tutvuda rootsi ja itaalia varajase muusika interpreteerimise traditsiooniga. Stockholmi kuninglikku muusikaakadeemiat esindas plokkflöödivirtuoos Dan Lauriin, kes esines koos oma itaalia päritolu abikaasast klavessiinimängija Anna Paradiso Lauriiniga. Dan Lauriin on Eestis käinud paarikümne aasta eest ning teda seob Eestiga asjaolu, et tema ema oli eestlane, kes lahkus Tallinnast 1944. aastal. Dan Lauriini muusikuteed iseloomustab peale kontsertide andmise ja pedagoogitöö viljakas salvestustegevus, mille tulemusena on ilmunud üle 40 soolosalvestise varajasest muusikast kuni nüüdismuusika teosteni. Aktiivse muusikuna on ta andnud kontserte kogu maailmas ning tegutsenud ka dirigendina. Tema osalusel on valminud uus plokkflöödimudel Eagle, mis võimaldab heliloojatel luua teoseid plokkflöödile ja sümfooniaorkestrile.

Dan Lauriin esitas oma kavas rikkaliku valiku XVIII sajandi esimesel poolel tegutsenud, rootsi muusikas teed rajanud helilooja Johan Helmich Romani loomingut. Roman õppis kuninga stipendiumi toel Londonis ning puutus seal nii õppetöös kui ka vabakutselisena muusikalistes kooslustes mängides kokku selliste tolle aja silmapaistvate meistritega nagu Johann Christoph Pepusch, Francesco Geminiani, Giovanni Bononcini ja Georg Friedrich Händel. Eri maade meistrite mõjutusi on tunda ka Romani enda värvikas loomingus. Dan Lauriin oli kavasse valinud Romani sonaadid nr 6 h-moll ja nr 5 e-moll ning konteksti sobivalt Francesco Maria Veracini sonaadi nr 6 a-moll. Lauriin on hämmastavalt ekstravertne ja rõõmsameelne muusik, kes suhtleb kontserdil avatult publikuga ning loob koos klavessinistiga sundimatu atmosfääri, kus jääb siiski domineerima sügav muusikaline tunnetus. Tema musitseerimist iseloomustab tehniline virtuoossus, mitmekülgsus ja läbimõeldud toonikäsitlus, mäng on haarav ja emotsionaalne ning publikule mõjub seesugune musitseerimislaad kosutavalt rikkalikuna. Anna Paradiso Lauriiniga moodustavad nad imeliselt toimiva ansambli ja koos suudeti EMTA kammersaalis luua meeldiv kodumusitseerimise atmosfäär. Värskendavalt mõjus Anna Paradiso Lauriini esituses Joseph-Nicolas-Pancrace Royer’ impulsiivse kõlapildiga „Le Vertigo“.

„Ceciliana“ festivalil osalenud muusikud andsid ka meistrikursusi. Kas sel põhjusel või oli tegu soodsate kokkulangemistega, aga festivali orkestrikontserdil, kus esines EMTA barokkorkester, tõusis kaalukalt esile plokkflöödigrupp: Hardy Hännikäinen, Reet Sukk ning viimase õpilane, vaid päev hiljem Eesti muusikakoolide liidu üleriigilisel konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“ grand prix’ pälvinud Katariina Jõks.

Lembit Orgse ja Imbi Tarum, Eesti tunnustatud muusikud, kes on ühtlasi EMTA õppejõud, andsid tudengitele võimaluse kogeda koostööd, esitades Carl Philipp Emanuel Bachi kontserdi klavessiinile ja haamerklaverile. Bachi kontserdis ning ettekandele tulnud Mozarti kontsertaariates said võimaluse kontsertmeistrina orkestrit vedada EMTA tudengid. Orkester saavutas oma tervikliku kõlalise potentsiaali siiski õhtu teises pooles ettekandele tulnud Jean-Philippe Rameau’ süidis ooperist „Dardanus“, kui kontsertmeistritööd tegi Meelis Orgse.

„Ceciliana“ lõppkontserdil oli võimalus tunnetada Benedetto Marcello nimelise Veneetsia konservatooriumi suundumusi: koolkonda esindas viola da gamba mängija ja Ensemble Opera Prima asutaja Cristiano Contadin. Contadini koostööpartnerite nimestikus on varajase muusika austajatele tuttavad ansamblid I Barocchisti, La Venexiana, Accademia Bizantina, Il Giardino Armonico, L’Arpeggiata, La Scala Filharmoonia orkester, Bologna Linnateatri orkester ja Berliini Vanamuusika Akadeemia orkester. Mitmekülgse muusikuna on ta esitanud ka nüüdismuusikateoseid ning toonud ettekandele Britteni „Written on Skin“ itaalia esiettekande. Contadini mängu pühapäevasel kontserdil iseloomustas rafineeritus, mõtteselgus ja elegantsus ning viola da gamba kõlapilti iseloomustasid soojad sügavad toonid. Itaalia muusikast koostatud kava mahukamatest teostest kõlasid Arcangelo Corelli sonaat d-moll ja Giuseppe Tartini sonaat B-duur (viimane teos leiti erakogust suhteliselt hiljuti). Contadini ansamblipartner oli meisterlik ning kogenud muusik Imbi Tarum, kes esitas ka mitu värvikat ja energilist sooloteost. Eriti tõusis esile Alessandro Poglietti „Toccata fatta sopra l’assedio di Filipsburgo“.

„Ceciliana“ kandepind on avalikus muusikaelus laienenud. Oluline on festivali seotus EMTAga: ilmselt on see algusest peale olnud hädavajalik võimalus kohtuda nimekate õppejõudude ja muusikutega teistest muusikaõppe­asutustest, et laiendada õpilaste ja tegevmuusikute silmaringi. Tunnustan Imbi Tarumi südikust inspireerida tudengeid kontserttegevuse, reaalse musitseerimise kaudu, mille käigus tudengid kogevad otsest kontakti kuulajaga. EMTA tudengid saavad seeläbi hindamatu impulsi ja võimaluse klassi­seinte vahelt välja astuda. Kindlasti toetab see neid õppetöös ning kontsertidele järgneb analüüs klassiruumis. Loodetavasti paraneb EMTA uue saali valmimisega kontserdi keskkond, sest väikeses saalis kimbutas ruumikitsikus ning ka hapnikupuudus. Teiselt poolt: saab ju ainult rõõmustada, et kuulajad on festivali üles leidnud. Oodatult suur oli publiku huvi ka festivali „Ceciliana“ Kadrioru „Lossimuusika“ sarjas antud lõppkontserdi vastu.