Eile, 14. märtsil kuulutati välja 2018. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga tunnustatud.
PROOSA
Martin Algus, „Midagi tõelist“
Auhinnale kandideerisid ka
Kai Aareleid, „Salaelud“
Peep Ehasalu, „Roomaja“
Holger Kaints, „Jõululaupäev. Nõmme 1970“
Kerttu Rakke, „Häbi“
Jürgen Rooste, „Surm Tallinnas“
LUULE
Eda Ahi, „Sõda ja rahutus“
Auhinnale kandideerisid ka
Kristiina Ehin, „Aga armastusel on metsalinnu süda“
Kristjan Haljak, „Verlaine’i revolver“
(:)kivisildnik, „Ma olen siga“
Hasso Krull, „Euroopa“
Kalju Kruusa, „Kümme kükki“
ESSEISTIKA
Luule Epner, „Mängitud maailmad“
Auhinnale kandideerisid ka
Tiina Kirss, „Sõel“
Toomas Paul, „Tõe lõpututel tagamaadel“
Linnar Priimägi, „Minu Goethe“
Kaia Sisask, „Noor-Eesti ja prantsuse vaim“
VABAAUHIND
Eeva Park, „Minu kuninglikud kaelkirjakud“
Auhinnale kandideerisid ka
Maarja Kangro, „Minu auhinnad“
Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits, Toomas Täht ja Liina Vahtrik, „Stiiliharjutused“
Veronika Kivisilla, „Kuni armastus peale tuleb“
Joonas Sildre, „Kahe heli vahel“
NÄITEKIRJANDUS
Jim Ashilevi, „Unusta/Unista“
Auhinnale kandideerisid ka
Kristiina Jalasto, „#kaotamindära“
Jaak Kilmi, Kiur Aarma, Piret Jaaks ja Andris Feldmanis, „Enne meid oli veeuputus“
Urmas Lennuk, „Meistrite liiga“
Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, „Jaanipäev“
Tiit Palu, „Medeia“
Aastaauhindade põhižüriisse kuulusid Johanna Ross (esimees), Doris Kareva, Aare Pilv, Mihkel Seeder ja Piret Viires.
TÕLKEKIRJANDUS
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Triinu Pakk – Chimamanda Ngozi Adichie, „Pool kollast päikest“ (inglise)
Auhinnale kandideerisid ka
Riina Jesmin – Margaret Atwood, „Nõiasigidik“ (inglise)
Üllar Peterson – Khalil Gibran, „Murtud tiivad“ (araabia)
Leena Tomasberg – Maylis de Kerangal, „Parandada elavaid“ (prantsuse)
Peeter Volkonski – Nareki Grigor, „Nutulaulude raamat“ (vanaarmeenia)
Märt Väljataga – „Väike inglise luule antoloogia“ (inglise)
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Miriam McIlfatrick-Ksenofontov – Doris Kareva „Armuaeg“ (inglise)
Auhindadele kandideerisid ka
Guntars Godiņš – F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ ja Leelo Tungla „Seltsimees laps“ (läti)
Birgita Bonde Hansen – Meelis Friedenthali „Mesilased“ ja Ilmar Taska „Pobeda 1946“ (taani)
Cornelius Hasselblatt – Maarja Kangro „Klaaslaps“ ja Viivi Luige „Varjuteater“ (saksa)
Marina Tervonen – Marie Underi „Minu kevad“ (vene)
Ilukirjanduse tõlkežüriisse kuulusid Kerti Tergem (esimees), Veronika Einberg ja Mart Kangur.
Mõttekirjanduse tõlge
Toomas Rosin – Arthur Schopenhauer, „Maailm kui tahe ja kujutlus“ I-II (saksa)
Auhinnale kandideerisid ka
Contra (Margus Konnula) – Alvis Hermanis, „Päevik“ (läti)
Lauri Laanisto – Ilkka Hanski, „Sõnumeid saartelt. Elurikkuse ilmatuur“ (inglise)
Andrus Tool – Wilhelm Dilthey, „Vaimne maailm. Sissejuhatus elufilosoofiasse“ (saksa)
Aet Varik – Gregory Bateson, „Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus“ (inglise)
Ilmar Vene – Francis Bacon, „Esseed“ (inglise)
Mõttekirjanduse tõlkežüriisse kuulusid Jaan Undusk (esimees), Endla Lõhkivi ja Anti Saar.
LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS
Andrus Kivirähk, „Tilda ja tolmuingel“
Auhinnale kandideerisid ka
Aino Pervik, „NummiPealt ja mujalt“
Priit Põhjala, „Onu Mati, loomaarst“
Anti Saar, „Pärt ja ploomid“, „Seisa siin, Pärt“, „Pärt ja viimane koogitükk“
Kertu Sillaste, „Mina olen kunstnik“
Laste- ja noorsookirjanduse žüriisse kuulusid Jaanus Vaiksoo (esimees), Mari Niitra ja Triin Soone.
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Andrei Ivanov, „Обитатели потешного кладбища“ / „Isevärki kalmistu asukad“
Pavel Varunin, „Славка и страна Древлесловия“ / „Slavka ja Vanakeele maa“
Auhinnale kandideerisid ka
Jaan Kaplinski, „Наши тени так длинны“ / „Meie varjud on väga pikad“
Nadežda Katajeva-Valk, „Тартуский художник Иван Соколов“ / „Tartu kunstnik Ivan Sokolov“
Igor Korobov, „Эстляндское имматрикулированное дворянство“ / „Eestimaa immatrikuleeritud aadelkond“
P. I. Filimonov, „Порошковые огнетушители“ / „Pulberkustutid“
Venekeelse autori kirjandusauhinna žüriisse kuulusid Nikolai Karajev (esimees), Ilona Martson ja Tatjana Trojanova.
ARTIKLIAUHIND
Daniele Monticelli, Piret Peiker ja Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“ (Keel ja Kirjandus, nr 12)
Auhinnale kandideerisid ka
Berit Kaschan, „Kutset tantsule on kuuldud. Maaema ja Zemes māte ehk Suure Jumalanna ilmumisi eesti ja läti kirjanduses“ (Looming, nr 9)
Indrek Ojam, „Modernismi muutuv tähendus eesti kirjanduskultuuris. Rekonstrueerimiskatse“ (Keel ja Kirjandus, nr 7)
Märt Väljataga, „Ääremärkusi ühele kirjanduslikule tanatograafiale“. Järelsõna Émile Zola raamatule „Kuidas surrakse“ (Loomingu Raamatukogu, nr 5).
Tõnu Õnnepalu, „Saateks“. Järelsõna A. H. Tammsaare romaani „Kõrboja peremees“ uustrükile (Tänapäev)
Artikliauhinna žüriisse kuulusid Anne Lange (esimees), Mirjam Hinrikus ja Kajar Pruul.