MUUSIKA
•Eesti Lastekoor (dirigent Lydia Rahula) võitis Varssavi rahvusvahelisel koorifestivalil noortekooride kategoorias esikoha. Lisaks saadi kõigi osavõtjate konkurentsis parima rahvalauluesituse preemia. Kokku osales Varssavi festivalil 18 koori Liibanonist, Lätist, Nigeeriast, Poolast ja Eestist. Neist 3 võistles noortekooride kategoorias, kus lubatud vanus oli kuni 26 aastat. Eesti Lastekooris laulavad 11 – 18aastased tüdrukud.
Konkursil esitati rahvusvaheline kava, rahvalaulupreemia tõi eestlastele Tormise “Kurb laulik”. Võistlejaid hindas rahvusvaheline neljaliikmeline žürii eesotsas helilooja Romuald Twardowskiga.
Eesti Lastekoor asutati 2003. a ning Varssavi rahvusvaheline koorifestival oli nende esimene konkurss. Eesti publik saab koori kuulda jõulukontserdil Niguliste kirikus 4. XII kell 11.
•Pühapäeval, 13. XI kell 15 toimub teatri- ja Muusikamuuseumis kontsert “J. S. Bachi minimaraton”. Ettekandele tulevad Bachi 12 prelüüdi algajatele, esitavad Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli (õpetaja Ene Nael) ja G. Otsa nim muusikakooli (õpetaja Reinut Tepp) klavessiiniõpilased.
TUBIN SAKSAMAAL JA SOOMES
7. X debüteeris Arvo Volmer Berliini Koomilise Ooperi orkestri ees kontserdiga, kõlas ka Eduard Tubina kontrabassikontsert Berliini Filharmoonikute kontrabassirühma solisti Esko Laine (Soome) ettekandes. 2. XI sai Eesti saatkonnas Berliinis teoks Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale pühendatud kammerkontsert, mille moderaatoriks oli nüüd ka Eestiga seotud Friederike Wiechert, esinejad Berliini Hanns Eisleri nim kõrgemast muusikakoolist. Kõlasid kuus klaveriprelüüdi, esitajaks KMK professor Birgitta Wollenweber (ta oli ka kogu programmi kunstiline juht), sonaat viiulile ja klaverile nr 2 früügia laadis (1949, Domas Juskys ja Sophie Hoffmann). Veel tulid esitusele sonaat altsaksofonile ja klaverile, “Eleegia”, “Kolm laulu Kalju Lepiku sõnadele” (Jane Tiik, klaveril Kanako Nakagawa) ja Tubina klaverikvartett (esitajaiks korea muusikatudengid).
10. ja 11. X läks Edela-Saksa Raadios eetrisse Christian Schruffi kaks rohkete muusikanäidetega tunniajalist saadet Eduard Tubinast sarjas “Musikstunde mit Christian Schruff”.
Kuopio Linnaorkester mängis 27. X Kuopio muusikakeskuses peadirigent Vello Pähna juhatusel Tubina IX sümfooniat.
Priit Kuusk
•Iga kahe aasta järel pühendab Stockholmi kontserdimaja sügiseti festivali (Tonsättarfestival) ühele väljapaistvale tänapäeva välisheliloojale. Tänavuse festivali nimiheliloojaks on ameeriklane John Adams. John Adamsi loomingut mängitakse 10. – 17. XI kokku viiel kontserdil. 13. XI astub festivalil kontserdimaja Grünewaldi saalis üles meie NYYD Ensemble’i keelpillikvartett koosseisus Harry Traksmann, Juta Õunapuu, Torsten Tiebout (Soome) ja Leho Karin. Nende kavas on Ives’i keelpillikvartett nr 1 (“From the Salvation Army”) ja Adamsi “John’s Book of Alleged Dances” keelpillikvartetile elektroonikaga (Tanel Klesment).
Festivalil esinevad koos Rootsi kollektiividega pianistid Olli Mustonen, Rolf Hind ja Nicolas Hodges, viiuldaja Leila Josefowicz, klarnetist Michael Collins, maestro Adams mitmel puhul ise dirigendina.
Kutse Rootsi sai meie ansambel väidetavalt John Adamsi enda soovitusel, kellele NYYD Ensemble’it ja tema kvartetti soovitanud omakorda eelmise “NYYDi”-festivali esinemiste põhjal Steve Reich.
P. K.
•Juhatanud 5. XI Riias Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit (kavas Berio, Bottesini, Webern, Schubert), on Olari Elts sel nädalal valmistunud Viini Raadio Sümfooniaorkestriga tänaseks kontserdiks. Olari Elts juhatab Viini RSOd täna Viini Musikvereini Kuldses saalis Austria uue muusika festivali “Wien Modern” (4. – 28. XI, asutajaks 1988. a Claudio Abbado) teise orkestrikontserdina. Kavas on Giacinto Scelsi “Chukrum” keelpilliorkestrile (kõlas ka äsjasel “NYYDil”), šveitslasest festivalihelilooja Beat Furreri “Chiaroscuro” ning Luciano Berio F. Schuberti D-duur sümfoonia (D 936a) visanditest inspireeritud ulatuslik orkestripoeem “Rendering” (1989/90). Novembri teisel poolel juhatab Olari Elts Soomes ja Portugalis.
P. K.
•Uue Estonia kontsertklaveri avagala järel Toronto Eesti Majas kutsuti pianist ja klaverivabrikant Indrek Laul esinema Bostoni Televisiooni (CBS Channel 4), kuhu oli selleks puhuks toodud Estonia klaver. Tegemist on suuruselt viienda TV-turu kanaliga kogu USAs. Saatelõigud Estonia klaverist ja Indrek Laulust lähevad eetrisse kahel pühapäeval populaarses sarjas “Sunday Morning with Liz Walker” ning meie pianist esitas selleks puhuks Lepo Sumera “Pala aastast 1981” ja Schumanni-Liszti “Pühenduse”. 18. XI lindistatakse samas veel vestlus Liz Walkeriga.
Ettevõtmise algatas John Totaro, üks klaveripoe Boston Organo and Piano omanikest, kes müüvad Estonia klavereid ja tõidki telestuudiosse meie klaveri kasutada. Estonia kabinetklaveriga tehakse CBS stuudios praegu ka teised muusikasalvestused. Samas valmistub Indrek Laul esinemisteks Bostoni New Philharmonic Orchestraga Beethoveni V klaverikontserdi esituseks veebruaris 2006.
P. K.
•Täna kell 16 avatakse rahvusraamatukogu 8. korruse muusikasaalis näitus “Enno ja Viive Mäemetsa kingitus Eesti Rahvusraamatukogule: 10 aastat = 500 CDd”. Näitusel on välja pandud koostööleppe raames rahvusraamatukogusse kogutud 500 soome klassikalise muusikaga CDd. Fondile pandi alus 1995. aasta kevadel, kui Soome firmas EditRoom Oy helirežissööri ja produtsendina töötavad eestlastest abikaasad Enno ja Viive Mäemets loovutasid raamatukogule esimesed plaadid.
Mäemetsad tegutsevad Soome muusikaäris 1992. aastast. Praeguseks ulatub produktsioon 500 plaadinimetuseni, igaühest on rahvusraamatukogus eksemplar. EditRoomi teenuseid kasutavad mitmed plaadikompaniid, kellest silmapaistvaim on Ondine, lisaks veel Avex (Jaapan), Warner Music Finland, Alba jt. Näitus on avatud aasta lõpuni.
KUNST
•10. XI avati rahvusraamatukogus austria kunsti kuu raames kolm külalisnäitust: peanäitusesaalis ja fuajees on Viini linnavalitsuse kunstikogu näitus “Vaade Viini linnale. Topograafiline tajumus”, VI korruse galeriis kunstnike ühenduse Art-Bv Berch väljapanek “Salzburgi kunstimaastikud” ja fuajees Dieter Josefi näitus “Litograafia kui sõnum”. Viini linnavalitsuse kunstikogu rajati 1950. aastal, kogus on ligi 17 500 kunstiteost, see on suuruselt teine nüüdisaegse kunsti kollektsioon Austrias. Väljas on 37 tööd 24 autorilt. Näituse on koostanud Berthold Ecker, Wolfgang Hilger ning Karel Johannes. Vaadata on Viini kunstnike loomingut 1970. ja 1990. aastate realismist ekspressionismi ja kontseptualismini. Salzburgi kunstimaastikke pakuvad kaheksa autorit: Peter Rieder, Regina Rieder, Maria Anna Mahr, Christine Uhlig, Jutta Brunsteiner, Gisela Eder, Renate Ensmann-Baurecht ja Wolfgang Richter. Näituse kuraator Peter Rieder on eksponeerinud oma töid ka varem Eestis, viimasel korral koos Mare Vindiga G-galeriis. Dieter Josef (sünd 1952) on graafik, kelle litograafiad on väikese trükiarvuga ning spetsiaalsel jaapani paberil. Tööd on sündinud eelkõige reisimuljete alusel. Näitused on vahendanud Austria saatkond Tallinnas. Avamisel osalesid Austria suursaadik Jakub Forst-Battaglia, Viini linnavalitsuse kultuuri ja teaduse linnanõunik Andreas Mailath-Pokorny, Viini linnavalitsuse kultuuriosakonna esindajad Karel Johannes ja Berthold Ecker, Peter ja Regina Rieder ning Christine Uhlig Salzburgist. Viini linnavalitsuse kultuuriosakonna esindaja andis rahvusraamatukogule üle kollektsiooni kunstiraamatuid.
•9. XI avati arhitektuurimuuseumis Toivo Raidmetsa näitus “Baroki ja dada vahel”. Toivo Raidmets tuli Eesti di
saini 1980. aastate põlvkonnaga, kes esitas oma jõulise sõnumi märkimisväärseteks kunstisündmusteks kujunenud “Ruumi ja vormi” näituste sarjas koos põlvkonnakaaslaste Eero Jürgensoni, Jüri Kermiku, Taso Mähari, Tea Tammelaane ja teistega. Tema praegune kunst on sotsiaalsem, rahulikum ja kaalutletum, ent intrigeerivat alget pole see kaotanud. Ka hea maitse ja lavastusliku kitši piiride küsimus on endiselt aktuaalne. Kümme aastat tagasi seostas Sirje Helme Toivo Raidmetsa loomingut barokiajastu loojale omase lähenemisega: näidata reaalsuse asemel illusoorsust ja dramaatilisust. “Baroki ja dada vahel” oli Helme tollase artikli pealkiri. Selle laenas Raidmets ka praeguse näituse pealkirjaks. Rotermanni soolalao suure saali keskel ujub sajaruutmeetrises basseinis Eeslitalli mööbel, selle kohal on neoontorudest lagi, seinas peeglid. Raidmetsa puuriit põleb taas ja veepeegel võimendab selle hõõgumise mitmekordseks.
•9. XI avati Hobusepea galeriis Kai Kaljo ja Jan Svenungssoni ühisnäitus “Double act”. Näitus ei paku ühiseid märksõnu ega püüa autoreid suruda ühisesse teemasse. Kaljo fotoseeriad mõjuvad pigem kaadriteks lõigutud videolindina, kinnijooksnud plaadimasinaga ühenduses telerite reana, kus vilguvad sürreaalselt mõjuvad tegelased kummastavas keskkonnas. Svenungsson ehitas 1992. aastal Stockholmi Moderna Museeti kõrvale kümnemeetrise korstna. Sellest sai alguse sõltuvus, mis ajapikku muutus tema elamise ja olemise sisuks ning peamiseks elatusallikaks. Korstnad on kunstniku arvates siivsad kohtumised lemmikmodelliga. Näitust toetavad Kultuurkapital ja Tiina Sildre.
•Alates 11. XI on Tallinna Kunstihoone galeriis vaadata Reet Varblase kureeritud näitust “Oma raha”. Väljapanek on ehitatud üles läti kunstniku Gints Gabransi Läti oma raha tekkimist käsitlevale vaimukale videoinstallatsioonile ning Jaan Jaanisoo raha kultuuriväärtuse vastu vahetavale masinale-installatsioonile. Lisaks neile on väljas Siim-Tanel Annuse ning Ilmar Kruusamäe meie oma ning tuleviku eurode-kroonide või kes teab mille ainetel tekkinud tööd. 3. XII kell 15 leiab näitusel aset väike seminar-arutelu oma ning võõra raha teemal. Üles astuvad Eesti pankade, rahandusministeeriumi ja teiste institutsioonide asjatundjad.
•Kanuti gildi saalis jätkub performance’i-festival “Continental Breakfast Tallinn NU performance”: homme kell 19. 30 ja 21. 30 on Eva Meyer-Kelleri (Saksamaa/Rootsi) etendus “Surm on kindel”/“Death is Certain”. Meyer-Keller on koreograaf ja kunstnik, kelle etteaste on pikk ja põhjalik surmanuhtluse täideviimise meetodite uurimine: 35 minuti jooksul hukatakse viissada kirssi. Performance’i esitab Irina Müller. 14. XI kell 19. 30 esitab
Kim H. Veltman (Kanada/ Holland) performance’i “Maailmapuu”/”World Tree”. Ta on karismaatiline loengupidaja. Antud etteastes käsitleb Veltman maailmapuu kujundi tekkimist ja liikumist üle kultuuripiiride. 15. XI kell 19. 30 toimub Katrin Essensoni etendus “Designed to make Difference”. Ta jätkab vanadel teemadel nagu üksindus, igatsus, armastuslaulud, ent seekord märksa performatiivsemas formaadis.
•10. XI avati Artdepoos Peeter Lauritsa isikunäitus “Vana labürint”. Väljas on viimase kolme aasta tööd. Näitus avab labürindi metafoori kaudu looduse ja kultuuri keerulise suhtevõrgustiku. Väljapanek kuulub kokku Ühispanga galeriis avatud näitusega. Seeria jätkub: Laurits on must kass looduskeskkonna, kultuuri ja ärisfääri ristteel.
•7. XI avati riigikogu galeriis Maarja Unduski isikunäitus “Rohuvärsid”. Sedapuhku on põhiliselt nahakunstniku ja illustraatorina tegutsev autor kasutanud oma tööde tegemiseks unikaalset materjali. Nimelt on kõik eksponeeritud pildid tehtud rohust ja muust maas kasvavast, mis kogutud Kassari karjamaadelt ja seejärel koduses nõiaköögis paberikujuliseks keedetud ja valatud. Väikesed peenekoelised pildid on sissevaated möödunud rohurohkesse suvesse.
•Alates 4. XI on Vene kunstigaleriis vaadata Dagestani esimese kaasaegse kunsti galerii Pervaja Galereja koostatud näitus “Kaukaasia rahvuste nägu”. Väljas on üle 400 foto aastatest 1930 – 2000, lisaks dokumendid, artiklid. Väljapanekut võib nimetada sotsioloogiliseks, etnoloogiliseks, dokumentaalseks, aga ka kunstiliseks suurprojektiks. Esimest korda oli see väljas 2001. aasta aprillis Mahhatškalas, sealt on see rännanud Moskvasse, Peterburi, Rostovisse, Vladivostokki. Tallinnast naaseb väljapanek Mahhatškalasse. Kõikjal on näitust saatnud poleemika ning äärmiselt suur publikuhuvi.
•9. XI avati Tartu ülikooli ajaloomuuseumis Matti Miluse kogu näitus. Väljapanekuga tähistab kunstikoguja 60. sünnipäeva ning seetõttu on temast tehtud portreed aukohal. Miliust on maalinud Jüri Arrak, Peeter Mudist, Miervaldis Polis, Ilmar Kruusamäe, Aivar Kurvits jpt. Portreede kõrval on juubilar otsustanud näidata Jüri Palmi, Andrus Kasemaa, Eda Lõhmuse jpt töid. Näituse on kujundanud Ilmar Kruusamäe.
•Kuni 5. XII on Tampere Majas vaadata raamatukunstniku Mari Ainso (sünd 1975) maalinäitus. Oma maalides on kunstnik saanud inspiratsiooni ümbritsevatest inimestest, käidud kohtadest, loetud raamatutest, kuuldud muusikast.
•Amandus Adamsoni tütar Maria Carlsson ja Pärnu uue kunsti muuseum kutsuvad kõiki laupäeval, 12. XI kell 12 kujuri 150. sünniaastapäevale Pärnu, Esplanaadi tn 10. Üritus algab Pärnu linnavolikogu esimehe Ahti Kõo tervitusega. Kunstiteadlane Juta Kivimäe teeb ülevaate Amandus Adamsoni elust ja loomingust ning Maria Carlsson annab Eesti riigile üle kingituse – isale kuulunud Paldiski ateljee-maja. Kujurite osavõtul (Hannes Starkopf, Ellen Kolk, Ilme ja Riho Kuld, Hille ja Lembit Palm, Lea Armväärt, Elo Liiv) tehakse vahekokkuvõte Adamsoni marmoripäevadest. Esilinastub Mark Soosaare dokfilm “Kolm kujurit”.
•4. XI avati Narva linnuses näitus “Aastaajad”. Vaadata on kunstikoolide konkursile saabunud õpilastöid. Seekord on võtnud osa Tallinna, Põlva, Märjamaa, Iisaku, Kiviõli, Kohtla-Järve, Ahtme, Kuressaare, Jaanilinna, Slantsõ, Peterburi, Narva ja Kingissepa kunstikool. Žürii valis 329 töö esitanu seast 18 laureaati.
•9. XI avati Viljandis Kondase keskuses Edgar Valteri maalide näitus. Näitusel eksponeeritud 29 õlimaali (peamiselt aastatest 1995 – 2005) on valdavas osas inspireeritud Võrumaa maastiku arhailisest õhkkonnast. Maalide keskmes on inimene, kes elab tasakaalustatud ja looduslähedases maailmas. Esitleti ka Valteri raamatut “Ikka veel kummitab”.
•Kuni 15. XII on Jõhvis Eesti Põlevkivi peamaja galeriis vaadata näitus “Minu linn”. Väljas on Tartu kunstikooli tekstiiliosakonna Tartu-teemalised tööd.
•3. – 11. XI oli Edinburghi ECA Sculpture Court Balcony’l Kristi Paabi ja
Maria Valdma kureeritud näitus “Rare Leid”. Šotlaste leid tähendab keelt, väljendusvahendit, suhtlemisviisi. Näitus esitas väljanoppeid nii mõttelaadi kui kasutatud materjali mõttes. Osalesid Kristiina Laurits, Villu Plink, Kaire Rannik, Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys, Anneli Tammik, Ketli Tiitsar ning Tanel Veenre. 3. XI peeti Edinburghi kunstikolledžis College of Artis ehtekunsti sümpoosion, kus esinesid loengutega Birgit Laken (Holland), Ketli Tiitsar ja Tanel Veenre. Kristi Paap ja Maria Valdma juhendasid kahepäevast töötuba “Triibud või ruudud” ehtekunsti tudengitele. Eesti ehtekunsti üritused toimusid Eesti päevade raames.
•Kuni 30. XI on Hamburgi arhitektuurigaleriis blauraum vaadata Arhitektuuri Agentuuri tööde näitus “Habitual
”. Näitus esitab valiku viimastel aastatel ehitatud keskkondadest.
KIRJANDUS
•Homme toimub kell 19 Kehrwieder Kohvicumis (Uus 16c/ Aia 13) luuleõhu, kus oma tekste loevad Mihkel Kaevats, Kaarel Kressa, Rolf Liiv, Jürgen Rooste ja fs.
•8. – 12. XI toimub Vilniuses Läänemere piirkonna kriminaalromaanide festival “Vilnius Alibi”. Festivalil esitletakse kuulsaid kriminaalromaanide autoreid ja pakutakse mitmekesist ürituste programmi. Külalisteks on kümme Põhja- ja Baltimaade ning Venemaa autorit. Eestit esindab Eeva Park.
•Betti Alveri sünniaastapäeval kuulutatakse välja järjekordne Alveri kirjandusauhinna saaja. Vastavalt kirjaniku testamendis avaldatud soovile auhinnatakse igal aastal tähelepanuväärseimat eestikeelset ilukirjanduslikku esikteost. Žürii on välja valinud nominendid, need on Sass Henno (“Mina olin siin”), Andrei Hvostovi (“Lombakas Achilleus”), Mart Kanguri, Jaak Ranna ja Ivar Ravi (“Jaak Rand ja teisi jutte”), Diana Leesalu (“2 grammi hämaruseni”), Jaan Pehki (“Sisukord”), Linnar Priimäe (“Kelle tee on varjul”) ning Leo de Sixtuse (“Skarabeuse tsivilisatsioon”). Lisaks tahtis žürii veel esile tõsta kahte teost, mis küll auhinnale ei kandideeri, kuid mis sellegipoolest on tähelepanuväärsed: Kuldar Raudnaski luulekogu “Egeuse meri” jääb auhindamata, sest autor on surnud, Marie Kukka setukeelne raamat “Hällülaul” asub aga folkloori ja kirjanduse piirimail.
Vastavalt reglemendile võeti kaalumisele raamatud, mis on ilmunud 2004. ja 2005. aasta hingedepäeva vahelisel ajal. Betti Alveri kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, auhinnažüriisse kuuluvad sel aastal Kristiina Ehin, Aare Pilv, Ele Süvalep ja Mart Velsker. Laureaat kuulutatakse välja 23. XI kell 18 Tartu Kirjanduse Maja üritusel, aule lisandub rahaline preemia (10 000 krooni). Auhinda antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel.
•Tallinnas on avatud kaksiknäitus poola kirjanikust Witold Gombrowiczist: fotograaf Bohdan Paczowski “Witold Gombrowicz Vence-Chiavari 1965 – 1968” ning Jolanta Poli kureeritud “Mina, Gombrowicz”. Materjalid pärinevad A. Mickiewiczi nim kirjandusmuuseumist Varssavis. Tekstid on tõlkinud Mairi Ernits ja Marius Peterson. Näitus on avatud Eduard Vilde majamuuseumis 5. – 30. XI. Esimene näitus koosneb 30 mustvalgest fotost, mis tehtud Gombrowiczi sõbra Bohdan Paczowski poolt. Näitusel eksponeeritud fotod on ainulaadsed, pea ainsad kunstfotod, mis kirjanikust jäänud, seetõttu on neid ka Gombrowicziga seotud trükistes sageli kasutatud. Näitus koostati Gombrowiczi aasta puhul (2004). Teises osas on väljas paarkümmend kujundatud tahvlit, millel rohketest arhiivifotodest ja dokumentidest loodud fotomontaažid.
TEATER
•Uus Vana Teater mängib taas Alessandro Baricco monoloogi “Novecento”, nüüd siis 131. korda. Seekord mängitakse seda ka Itaalias, kus antakse Toscanas 28. ja 30. XI kaks etendust ning Bolognas kolmepäevane meistriklass. Veel saab lavastust näha Rakveres Kauri koolis (Koidula 14) 11. ja 12. XI kell 19 ning Tallinnas Meistrite Hoovi teatrisaalis (Vene 6) 17. ja 18. XI kell 20.
•Tantsuteater Tee Kuubis esitleb: sportlik ja humoorikas jalgpalliteemaline kaasaegse tantsu etendus “Mängu-Uni” kolmel korral (10., 15. ja 18. XI) kell 15 Tallinna Kunstihoones. 4. XI esietendus tantsuteatri uus lavastus “Mängu-uni” interaktiivse näituse “Kas te räägite jalgpalli?” raames. Etendust on võimalus näha ka 12. XI Tartus. Pärast esietenduse nägemist tellis lavastuse enda jalgpallihooaja lõpuüritusele ka Eesti Jalgpalliliit. Tantsijad ja koreograafid on Mihkel Ernits, Kristiina Kask, Janari Kintsiraud, Liisi Kivinukk, Maiken Schmidt ja Madli Teller Tallinna ülikooli koreograafia osakonna bakalaureuseõppe viimaselt kursuselt.
•Tartu Üliõpilasteatris esietendus 9. XI Tartus Y-galeriis briti varalahkunud näitekirjaniku Sarah Kane’i näidendi “Puhastatud” (“Cleansed”) uus versioon. Teater mängis tükki edukalt kevadel Lutsu teatrimajas, nüüd näitab teater lavastuse avatumat, intiimsemat ja julmemat varianti. Lavastaja on Kalev Kudu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Vallo Toomla, Kerttu Moppel, Martin Liira, Anne Roovere, Andres Maask või Enor Niinemägi, Madis Kubu ja Indrek Tulp. Järgmised etendused on 11., 12., 14., 16., 17., 25. ja 26. XI ning 1., 3., 9., ja 10. XII Y-galeriis, algus kell 20.
FILM
•10. XI esilinastus kinos Sõprus rahvusvahelises ühistöös valminud tantsufilm “Teine”/ “Another”. Eesti-Islandi-Saksamaa-Soome-Sloveenia koostöös valminud filmi režissöör on René Vilbre, koreograaf Helena Jonsdottir. 25minutiline “Teine” on esimene ja ainulaadne film meie tantsu- ja filmimaastikul ning see kujutab armastust ja valikuid olukorras, kus valikuvõimalused on piiratud. Tantsufilmi võtted tehti Tartu vanglas ja on osaliselt inspireeritud tõsielulistest sündmustest. Filmi suhtekolmnurga osalisi kehastavad Jonsdottiri kõrval Mait Malmsten ja Ruslan Stepanov. Teistes osades tantsivad Andrus Laur, Janek Savolainen, Jelena Karpova ja Aivar Kallaste, episoodides Tartu harrastusteatrite ja tantsurühmade liikmed. ETV näitab filmi 17. XI kell 23.10.
•Kinobuss alustab filmituuri Eesti lastekodudes. 14. XI stardib ainulaadne heategevuslik projekt, mille käigus viiakse filme ja filmitegemise rõõmu vähemalt 30 lastekodusse. “Kinobussi eesmärk on kasvatada filmiarmastust kõigis lastes, olenemata nende elukohast või elatustasemest,” kinnitab Kinobussi peaorganisaator Mikk Rand ja tänab kõiki toetajaid, kes tuuri teokssaamisele kaasa aitavad. Projekti jooksul viib Kinobuss igale lastekodule filmide tegemiseks kingitusena kaasa arvuti, kaamera ja vastavad arvutiprogrammid, mis jäävadki lastekodulaste kasutada. Tänavu on plaanis jõuda Palivere, Maidla, Järvamaa, Koeru, Vahtramäe, Kivistiku, Voka, Narva, Inju, Rakvere, Vääna ja veel mõnda Pärnu ja Tallinna lastekodusse. Ettevõtmist toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Tiigrihüppe Sihtasutus, Tallinnfilm ja Goethe Instituut.
•Kultuuriministeeriumi 2005. aasta toetused Eesti kinodele: Vastseliina vallavalitsus, kinoekraani soetamine 60 000; SA Rakvere Teatrimaja, kinotehnika ostmine 50 000; Elva linnavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 58 000; Valga linnavalitsus, Dolby Digitali heliseadmete ja ekraani soetamine 300 000; Põlva linnavalitsus, Dolby Digitali heliseadmete ja ekraani soetamine 350 000; Haapsalu linnavalitsus, Dolby Digitali heliseadmete ja ekraani soetamine 360 000; Vändra linnavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 200 000; Kilingi-Nõmme linnavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 280 000; Kärdla linnavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 140 000; Järva-Jaani vallavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 37 000; Vihula vallavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 58 000; MTÜ Heimtali Muuseumi Sõprade Selts, heliseadmete ja ekraani soetamine 92 000; Muhu vallavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 140 000; Rapla vallavalitsus, kasutatud Dolby Digitali heliseadmete soetamine 90 000; Otepää vallavalitsus, heliseadmete ja ekraani soetamine 250 000 krooni.
KEELE-ELU
•10.–11. XI toimuvad Tartu ülikoolis IX rahvusvahelised kirjakeele päevad, kus kohtuvad soome, ungari ja eesti vana kirjakeele uurijad, kes tutvustavad oma uurimistulemusi ja planeerivad teaduskoostööd. Peetakse 17 teadusettekannet, mis käsitlevad eesti, soome ja ungari vana kirjakeele sõnavara, vormistikku ja lausestust. Arutletakse vana kirjakeele u
urimise perspektiivide üle nii Eestis kui ka sugulasrahvaste juures ning vahetatakse kogemusi väliskolleegidega. Esinejate hulgas astuvad üles Riitta Palkki Helsingi Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskusest; Nobufumi Inaba, Tanja Vaittinen ja Heidi Merimaa Turu ülikoolist; Ilona Nagy Debreceni ülikoolist; Kristiina Ross Eesti Keele Instituudist; Paul Alvre, Valve-Liivi Kingisepp ja Karl Pajusalu Tartu ülikoolist jt.
Seekordsete vana kirjakeele päevadega tähistatakse mitut eesti kirjakeele ajaloo olulist tähtpäeva: tänavu möödub 300 aastat Uue Testamendi Stockholmi käsikirja valmimisest, 290 aastat Uue Testamendi esmatrükist ning 100 aastat akadeemik Paul Ariste ja 200 aastat akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni sünnist. 11. XI saab 70aastaseks eesti keele õppetooli vana kirjakeele töörühma eestvedaja, kirjakeele ajaloo uurija Valve-Liivi Kingisepp, rühm ise tähistab 10. tegevusaastat.
Vana kirjakeele päevi korraldab Tartu ülikooli eesti keele õppetool ning üritus toimub ülikooli peahoones TÜ nõukogu saalis.
VARIA
•Möödunud reedel ilmus eesti- ja inglisekeelse kultuurilehe Epifanio uus number, kus vaadatakse kaugemale argiuudistest ning keskendutakse erinevate kultuurivaldkondade sügavamale analüüsile. Idee algataja ja peatoimetaja August Künnapu sõnul erineb Epifanio teistest Eesti kultuurilehtedest selle poolest, et päevakajalistele teemadele eelistatakse keskendumist kultuuri igavikulisematele aspektidele. Epifanio teine number tõstatab küsimuse sellest, miks on suur osa tänasest moodsast kunstist, sisearhitektuurist, muusikast ja kirjandusest ilutu ja sisutu ning püüab samas esile tõsta valdkondi, kus sisu olemas. Seekordse numbri põhilooks on intervjuu nõid Ursula Liblikuga, milles käsitletakse elu olemust. Lisaks sellele annab Inglise kirjamees ja kuraator Harry Pye ülevaate Lõuna-Londoni kunstisündmustest, mh paapua-uusguinealase Mathias Kauage maalinäitusest. Eve Arpo, Ahorona Israel ja Rain Saukas toovad esile tantsu olemuse läbi aegade. Moest ja elust kirjutav Reet Aus tõdeb, et alati tuleb olla aus nii enda kui teiste vastu. Filmi ja teatrit võrdlev Juhan Ulfsak eelistab viimase hetkes toimivust ja leiab ühiseid jooni performance’i-kunstiga. Jpm. Epifanio ilmub kord kvartalis, lehe tiraaž on ca 2000 eksemplari. Lehte levitatakse Tallinna ja Tartu kohvikutes, kunstigaleriides, raamatukauplustes ja -kogudes.
TEADUS
•16. XI toimub Tallinnas TA (Kohtu 6) algusega kell 16 akadeemik Karl Rebase avalik loeng “Foononvabad jooned, ühe molekuli spektroskoopia, valguse aeglustamine ja seiskamine”. Oma loengus käsitleb akadeemik Karl Rebane foononvabade joonte põhiomadusi ning nende juba traditsiooniliseks saanud kolme originaalset rakenduspiirkonda: 1) ülitäpset tahke aine ja molekulide spektroskoopiat, 2) spektraalsälkamist, 3) ühe molekuli spektroskoopiat. Lisaks tutvustab akadeemik värskeimat, äsja alustatud uurimisvaldkonda valguse aeglustamisest ja seiskamisest. Samuti räägib ettekandja, kuidas võimaldavad foononvabade joonte kõrged hüvetegurid ülitäpseid spektrimõõtmisi teadusuuringutes ning kuidas neid on rakendatud keskkonnauuringutes, sh kantserogeenide üliväikeste hulkade määramises (näiteks bensiinis). Juttu tuleb ka hiljutistest Füüsika Instituudi ettevõtmistest, et leida võimalusi naftapartiide markeerimiseks, samuti Tartus teoreetiliselt ennustatud, eksperimentaalselt leitud, uuritud ja edukalt rakendatud spektrite püsisälkamisest ning selle ilusaimast rakendusest, aegruumilisest holograafiast. Loeng toimub rahvusvahelise füüsika aasta raames ja kõik huvilised on teretulnud!
Ebe Pilt