Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse vanemteadur Peep Nemvalts on loonud vaatmiku, mis koondab olulisemaid sündmusi ja saavutusi eesti teadusterminite levikul viimase saja aasta jooksul.

“Kohe sadakond aastat tagasi algatati laialdane eestikeelse teaduse ja kõrghariduse jaoks vajalike terminite loomise ja levitamise protsess. Muidugi oli eesti termineid loodud varemgi, ent rohkem või vähem juhuslikult,” tutvustab vanemteadur. Eesti esimeseks oskussõnastikuks peetakse saksa-vene-eesti matemaatika sõnastikku, mis ilmus 1909. aastal. Enne seda levisid terminid ajalehtede, kalendrite, õpikute ja sõnaraamatute kaudu.

“Vaatmikul esitan ajatelje abil valiku olulisemaid sündmusi ja saavutusi alates eelloost ja Tartu Ülikooli muutmisest eestikeelseks ning nüüdsete Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli eelkäijate rajamisest aastal 1919,” kirjeldab Nemvalts. Ta tõstab viljakaimate terminiloojatena esile Johannes Voldemar Veski (1873–1968) ja Johannes Aaviku (1880–1973). Veski pakutud uudistermineid on kõige rohkem botaanikas, zooloogias, meditsiinis, õigusteaduses, geoloogias ja geograafias. Aavik on tuntud mh rohkete soome laenude toojana, soome keele eeskujul tuletas ta sellised sõnad nagu kogemus, teaduslikkus jakäsitlus.

Milline on eestikeelse terminivara olukord aga tänapäeval, mil rahvusvaheliseks teaduskeeleks on kujunenud inglise keel? Peep Nemvalts kinnitab, et ei tohiks panna võrdusmärki teaduse rahvusvahelisuse ja ükskeelsuse vahele. “Teadusmõtte rikkus ilmneb parimal moel mitmekeelsuses, mistap esitan näiteid eesti teadustermineist võrdluses teiste keeltega.”

Tallinna Ülikooli vanemteadur Peep Nemvalts tutvustas oma vaatmikku “Eesti teadusterminite sajand” VI eesti teaduskeele konverentsil, millega tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja TLÜ teaduskeelekeskuse 10. tegevusaastat.