Milline on Eesti teaduse potentsiaal? Milline näeb välja Eesti teadus rahvusvahelises võrdluses ning millised on meie teadus- ja arendustegevuse suuremad ja kroonilised või lühemaajalised probleemid? Täna kell 12.20 Eesti Teaduste Akadeemias esitletavas kogumikus “Eesti teadus 2019“ arutatakse arvudele ja faktidele toetudes nende küsimuste üle, eelmine samalaadne kogumik ilmus Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel 2016. aasta detsembris.
Kogumikus on neli põhjalikumat artiklit, millest esimesed kaks käsitlevad teaduse tegemiseks vajalikke ressursse. Ühelt poolt teaduse ja arendustegevuse rahalisi vahendeid ning teisalt teadlaskonda ja selle olukorda.
„Selgelt on Eestis doktorikraadiga inimesi liiga vähe kõigis, aga eriti just võtmetähtsusega valdkondades ning see on otseselt seotud vähese panustamisega teadus- ja arendustegevusse. Nii doktorite, kui teadustöötajate sisenemine tööturule on pidurdunud ning me mitte ei lähene edukatele teadusriikidele, vaid kaugeneme neist,” sõnas professor Ülo Niinemets Eesti teadlaskonda käsitlevat artiklit kommenteerides.
Kaks järgmist artiklit kirjeldavad teaduse tulemuslikkust iseloomustavat publitseerimistegevust ning teaduse mõju ja seoseid majanduse ning ühiskonnaga laiemalt.
“Kui kogu majanduses on Eesti tööviljakus umbes kolm korda madalam, kui näiteks Saksamaal või Soomes, siis teadustööde mõjukuselt on Eesti teadus neist kahest juba möödunud jõudes varsti USA-ga samale tasemele, ” tõi professor Jüri Allik välja teadustöö tulemuslikku
Professor Erkki Karo rõhutab andmetele toetudes vajalikku vaadet tulevikku: „Eesti teaduse edulugu ja selle haprus on tänaseks jõudnud ka maailma tipptasemel teadusajakirjade veergudele. Presidendi eestvedamisel allkirjastatud teaduslepe on oluline samm teadus- ja arendustegevuse rahastamise kriisi lahendamisel. Samas näitavad nii Eesti Teadus 2016 kui 2019 raames tehtud analüüsid teadus- arendustegevuse ja majanduse seostest, et rahastamise kasvu kõrval on meil vaja väga tõsiselt läbi mõelda ka riiklik teadus- ja arendustegevuse korraldus, et suurendada rakenduslikuma fookusega arendustegevuste rahastust. Teiselt poolt tuleb tõsisemalt tegeleda ka tööstuse või laiemalt ettevõtluse teadus- ja arendustegevuse-alaste arengute toetamisega – viimastel aastatel pole erasektori teadus- ja arendustegevuse tegevuste struktuuris (nt TA-ga tegelevate töötajate ja doktorikraadiga TA töötajate osakaal jms) olulist edasiminekut toimunud. Ilma stabiilse teadus- ja arendustegevuse võimekuseta ettevõtluses ei saa toimuda ka tihedam ja laiaulatuslikum ülikoolide ja ettevõtete koostöö ja teadmussiire.“
Kogumiku teine osa koosneb lühiartiklitest, mis kajastavad praegu teaduspoliitika üle peetavates aruteludes sageli esile kerkivaid teemasid.
„Eesti teadus 2019“ ja selles toodud joonised koos algandmestikega on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri kodulehel. Esitatud on kogumiku koostamise ajal (2018. aasta lõpp) kõige värskemad kättesaadavad andmed.
Ülevaatekogumiku koostamist juhtis toimetuskolleegium, millesse kuulusid Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli professorid Ülo Niinemets, Erkki Karo, Rainer Kattel ning Richard Villems. Materjali aitasid artiklite tarbeks kokku panna Eesti Teadusagentuuri analüüsiosakonna töötajad.
Kasutatud on peamiselt OECD andmebaaside, Eurostati, Eesti Statistikaameti, Haridus- ja teadusministeeriumi, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teadusagentuuri andmeid.
Paberkandjal raamatuna saab kogumikku Eesti Teadusagentuuri Tartu kontorist ning elektrooniliselt koduleheküljelt.