Fenno-Ugria hõimuklubis kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudis räägivad vepsa eeposest „Virantanaz“ folklorist Madis Arukask ja keeleteadlane Jaan Õispuu.
Mõlemad mehed on tõlkinud vepsa keeleteadlase, literaadi ja ühiskonnategelase Nina Zaitseva 2012. aastal ilmunud folklooripõhise eepose „Virantanaz“ eesti keelde. Õispuu tõlge ilmus mõned aastad tagasi Petroskois, Arukase tõlke andis 2018. aasta lõpul välja Tartu Ülikooli kirjastus koos originaaltekstiga, andes niiviisi lugejale võimaluse lähedase sugulaskeelega tutvust teha.
Eepos kui rahvustekst on väikerahvale enesemääratlemisel ja rahvusliku eneseteadvuse kujundamisel väga oluline, samuti näitab see püüdlust kuuluda kultuurrahvaste hulka. On märkimisväärne, et vepsakeelne eepos ilmus ajal, mil vepslaste arvukus ja keele valdamine väheneb tohutu kiirusega ning seda võib võtta üleskutsena vepsa keele ja kultuuri säilitamiseks ja edasiviimiseks. Eepose autor Nina Zaitseva kirjutabki eeposes: “Rahu mul ei anna,/hinge muret kannab/ vepsa keele kadu.“
Tõlkija, Tartu Ülikooli rahvaluuleteadlase Madis Arukase sõnul oli 19. sajandi esimesel poolel aga sarnases olukorras ka eesti maarahvas. Siis asuti looma „Kalevipoega“ , millest omakorda sai tõuge eestlastele rahvuslikuks ärkamiseks ja eestlasena püsima jäämiseks. Arukask tunnistab, et vepslaste minevikku, uskumusi ja kombestikku avavat värssteost tõlkides oli üheks tema sooviks vepslasi rohkem eestlastele tutvustada: „Me peaksime palju rohkem teadma oma Venemaal elavatest sugulasrahvastest. Nende pärimuskultuuri kaudu saame ka enda kohta teada asju, mis jäävad meile igavesti varjatuks, kui piidleme vaid lääne kultuuri poole. Vepsa eepose kaudu avaneb meile hoopis paremini viimasel ajal Eestiski fookusesse tõusnud läänemeresoomelik metsarahva maailmapilt. Vepslastel on see pilt veel tegelik, mitte pelgalt retooriline.“
Hõimuklubis tuleb juttu ka sellest, kuidas juhtus nii, et meil on eesti keeles kaks täiesti erinevat eepose tõlget, samuti eepose loomise tagamaadest ja kohalike võimude suhtumisest eepose tõlkimisse. Jaan Õispuu tutvustab ka vepsa keelt ja selle murdeid.
Üritusel saab „Virantanazi“ osta soodushinnaga 15 eurot.
Fenno-Ugria korraldab hõimuklubisid alates 2001. aastast, klubis esinevad meie sugulasrahvaste, nende ajaloo, kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Eesti Kultuurkapitali ja HTM hõimurahvaste programmi toel.
Järgmine hõimuklubi toimub 13. veebruaril. Siis räägib ajaloolane Raimo Pullat sõbrakaubandusest ja salaviinakaubandusest Soome lahel. Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on tasuta.
