Sofi Aršas
Isikunäitus KIHID
13.01.–22.02.2019
Viimsi Püha Jaakobi kirik

Käesolev näitus jutustab eelkõige loo esmapilgul argistena tunduvatest detailidest kunstniku elu kindlas perioodis. Kui võtta ära oluline ehk detaile ühendav seos, siis hakkavad teatud üksikasjad, mis muidu on märkamatult olulisema ehk siis igapäevatöö teenistuses, tõepoolest kõnelema oma keelt. Kui tervik lahustub, siis paratamatult tekivad hilisemad seosed ka kõige argisemast olmest, mis meenutavad olnut, muutuvad tähtsaks, kuid tegelikult on see vaid meenutus, põrm, mälestused olnust. Inimlikult mõistetav. Aju selekteerib, puhastab ja korrigeerib juba olnud aegu ja episoode omasoodu.
Käesoleva näituse tarbeks on kunstnik möödunud eluetappi enda loomingu kasuks pööranud ja talletanud uutes töödes talle olulisi sümboleid, märke ja märkamisi. Oluline on, et isiklikku elu puudutav leiab näitusel hoopis universaalsema tähenduse ja keele. Vaataja ei pruugigi teada maailma, millest kunstnik algselt mõtles. Tegemist on universaalsete teemade ja teemapüstitusega ning igaühel tekivad sümbolitega nagu „karikas”, „võtmed”, „kolp raamatute taustal” või „Leonardo da Vinci” omad assotsiatsioonid. Küllap see ongi taotluslik ja lummav, et kunstniku isiklik märgisüsteem puudutab tahes-tahtmata ka teisi ja haakub juba üldise kultuurisüsteemiga.
Kunstnik Sofi Aršas kirjutab:
„Isikunäituse „Kihid“ läbivaks teemaks on eluetapid ja nendega seotud kohtade, objektide, erinevate detailide jms kogum. Peamiselt kajastavad pildid mu elu üht olulisemat ja pikimat tööperioodi viimase kahekümne aasta jooksul. Iga inimese elutee läbib keskkondi, hooneid, ruume, mis moodustavad unikaalse ja kordumatu arhiivi või mustri. Nii ka minul. Nende keskkondade mõju mõistame alles siis, kui oleme neist lahkunud. Igapäevaelus ümbritsevad meid esemed, mis ajapikku muutuvad justkui osakeseks meist. Vahel võib väike pealtnäha tähtsusetu detail meenutada tervet ajajärku ja ka vastupidi – mõni objekt elustub mälestustes vaid ühe hetkega. Kõiki neid hetki, mälestusi, ruume, esemeid võib vaadelda ka kihtidena. Kihid võivad olla tihedalt täis pikitud objekte, aga ka puhastatud kõigest ebaolulises, lastes ülejäänud pinnal säravalt läbi paista. Neid kihte kokku liites, nii et ühe kihi alt paljastub teine, kolmas jne, võime jälgida olukordi mitte lineaarselt, vaid justkui ühes hetkes eksisteeriva tervikuna.“
Klaasikunsti puhul on oluline märksõna „valgus”. Sofi Aršas on taibanud olulist: valgus, mis lähtub Loojast enesest, on läige, mis teeb võimalikuks enesetunnetuse. Ja tema tunnetusel on kaalu. Varjud ja möödunud aeg on eraldatud puhtuse, selguse ja ülevusega, argine saab ajatuks ja mööduv osakeseks tervikust.
Klaasikunstnik Sofi Aršas on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (EKA) klaasikunsti erialal 1992. aastal. Ta on osalenud arvukatel ühisnäitustel alates 1994. aastast. Eesti Kunstnike Liidu liige on ta alates 2007. aastast ja juhatas aastatel 2013–2017 Eesti Klaasikunstnike Ühendust. Ligi kakskümmend aastat on ta olnud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi klaasikunsti lektor.
Näitus „Kihid“ Viimsi Püha Jaakobi kirikus on tema kolmeteistkümnes isikunäitus.

Teosed on eksponeeritud nii akendel kui ka seintel. Klaasist maalid on teostatud klaasisulatustehnikas ja digitrükis.